objektiivse pildi. Looming Tema varasemad maastikumaalid on Wilhelms-Karlis Purvitisest mõjustatult impressionistlikus-puäntlikus maneeris. Petrogradis arenes rohkem joone ja vormi üldistav kujundamine ning sealsetest eeskujudest (kunstinäitus "Tramvai V", 1915) oli mõjuvam hoogsate stiliseeritud vormidega kubo-futurism, mis avaldub eriti natüürmortides. Ka Võrus jätkus pingestatud stiliseeritud vormikõne ja kontrastsete lokaaltoonide eelistus. Edukas oli Vahtra graafikas, kus lõi kaks tuntud puulõigete mappi "Blanc et noir" (1921) ja "Konstruktiivsed rütmid" (1924). Kui esimeses on veel järske kontraste ja dünaamikat, siis teises domineerib kubismile omane saatika, geometriseeritud kujundite rahulik kontuuride rütm. Ka Tartu töödes, eriti maalikompositsioonides näeb vormide tugevat, ent rahulikku stilisatsiooni. Kubistlik geometriseeritud vormikõne avaldus ilmekalt ta tollases raamatugraafikas (Johannes
Naivismis pole kalestumist, irooniat ega kurjust. Isegi siis, kui naivist kujutab maailma ebaõiglust või omaenda nukraid meeleolusid, teeb ta seda nii, et see kas naerutab- lõbustab vaatajat (P.Kondase "Riigivargad", "Ühinenud rahvad") või paneb heldima (sama autori "Näärivana kalastab"). Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit ka nt lokaaltoonide kasutamine. Alati ei pruugigi meeleoluline helgus olla kunstniku eesmärgiks. See lihtsalt kukub nii välja, kui teda haarab jutustamislust. Sageli loob naivist oma kummalise ja fantaasiarikka maailma, kus asjad ja inimesed on ebatavalistes seostes. Nii sünnivad omamoodi lugulaulud, kus näeme ilma ja inimesi kõigi nende suuremate või väiksemate vooruste, pahede ja veidrustega. Samas on see maailm täis muinasjutulisi imesid, seal ei mõju
maailmanägijaid, keda ümbritsev eriti mõjutada pole suutnud. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Seega oli naivism nähtusena olemas juba enne omaette kunstivooluks saamist. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur, sealjuures esineb märk ainuvõimaliku reaalsusena. Sellest tuleneb ka näiteks lokaaltoonide kasutamine. 1933. aastal toimus Pariisis esimene suur naivistliku kunsti näitus. Naivistlikku kunsti hakati väärtustama ja seda avalikkusele esitama ka teistes maades. Rahvusvaheliselt said kõige kuulsamateks naivistideks horvaat Ivan Generalic ja grusiinlane Niko Pirosmanasvili. Ivan Generalic Ivan Generalic oli horvaatia naivist, kes sündis 1914. aasta 21. detsembril. Ta sündis talupoja perekonnas. Algkoolis tundis laps suurt rõõmu kunstitundidest. Enamasti
Elu lõpul pöördub Tizian veel kord religioossete teemade juurde ning süveneb inimkannatuste kujutamise saladustesse. Ta maalib uue versiooni oma 1542. aastal lõpetatud tööst ,,Kroonimine okaskrooniga". Võrreldes varasema, Louvre'is asuva tööga, mis on Müncheni ,,Okaskroon" mähitud poolhämarusse. Värvid on eriti nüansirikkad, põhitoonid sügavtumedas värvigammas. Tiziani viimaste aastate töödel ongi iseloomulik kontuuride kadumine ja lokaaltoonide täielik kokkusulamine kuldpruuni üldtooniga värvimaali asemel tuleb toonmaal. Viimased tööd justkui Rembrandi tulekut. 1.4.1.1. ,,Kroonimine okaskrooniga" (1570-1576) Sel Tirizani teoses ümbritsevad Kristust tiheda ringina teda alandavad ja peksvad vaenlased : vasakul poolpaljas kohtutreener, paremal teine kohtutreener ja veel üks paljaspäine mees, kes otsib õelal ilmel Kristuse kehal kohta, kuhu järgmine hoop suunata
Esile tõusis poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Saksa renessansi kunstnikke huvitas inimeste kordumatu omapära ja tundeelu, ilu mitte eriti. Maailma kujutamine muutub objektiivseks ja tõetruuks, taotletakse ruumisügavuse illusiooni. Gootipärase iluideaali asemele tuleb looduslähedane karakteriküllus. Uuendustega põimub gootikale iseloomulik naturalism ja kaldumine müstikasse. Saksamaal köidab tähelepanu erinevate karakterite jäädvustamine. Lokaaltoonide asemele värvide peen astendatus. Erilise tähtsuse omandab graafika. Graafikakunsti tekkelugu on ebaselge. Arvatavasti sai vaselõikus alguse Itaalias (Mantegna) ja puulõige Prantsusmaal. Neid arendati maalilisuse suunas, taotledes peenemat karakteristikat ja sügavamat ilmekust. Saksa renessansile oli iseloomulik karmus, kainus ja maalähedus. Inimesed sakslaste maalidel on enamasti karmid, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased.
annaabi.ee 
