kõhnuvad kõvasti. Pojad sünnivad vaaladel talvitumise ajal ja poegade arv on tavaliselt üks. Vaalapojal pole kuigi palju rasva ning seepärast toimubki poegimine soojades vetes. Vaalapoeg sünnib suurena ja hästi arenenuna. Joodi ja rasvarikas piim tagabki järglase kiire kasvu. Vaalalised on võimelised omavahel teatud määral suhtlema. Nende "jutt" koosneb naksatustest, vilejuppidest, urahtustest ja mitmesugustest kumedatest häälitsustest. Kaaslastele saadavad nad teateid ka saba või loibadega vastu vett lüües või mõnikord veest välja hüpates ja võimsa plartsatusega tagasi langedes. Sinivaal Sinivaal on maailma suurim loom. Nad kasvavad üle 32 meetri pikaks ja kaaluvad kuni 200 tonni. On imetlusväärne, et nii hiiglaslik loom toitub kõige pisemast ookeanis elutsevatest olenditest. Kõige sügavates vetes saaki jahtides ujub vaal mingil ajal veepinnale õhku hingama. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu nii tugeva
Dinosauruste aeg algas 200 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. Teadlased võivad ainult oletada, millised saurused välja nägid, mida nad sõid, kuidas nad täpselt elasid ja miks nad Maa pealt kadusid. Maismaal elanud loomadest olid dinosaurused kõige suuremad. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesi roomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Saurused: TRITSEERATOPS Tritseeratopsi nimi on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest treis - kolm, keras - sarv, opsis - välimus ehk lühidalt kolmsarv. Ja sarved olid tal tõepoolest võimsad: kaks suuremat kolju lael, silmade kohal ning üks väiksem ninamikul. Muuseas, isegi nina oli
hallhüljes. Hallhüljes · Läänemere suurim imetaja · Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. · elupaikadeks on mere ulguosad · toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased) · Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus märtsis · tavaliselt sünnib üks poeg · Talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa · Viigerhüljes · Kasvab 1,5m pikkuseks · Ujuvad osavasti loibadega sõudes · Naha all on paks rasvakiht · toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid · Veebruaris sünnitab jääpankadele valgekarvalise poja 5 Ondatra · poolveelise eluviisiga · taimestikurikastel veekogudel elav näriline · hea ujuja ja sukelduja
Laia ja lapiku kehaga põhjakala Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees Sööb merikarpe ja väikesi kalu Siirdekalad Angerjas, meriforell, lõhe Osa oma elust saadavad mööda meres, osa siseveekogudes Angerjas Lõhe Meriforell Loomastik Läänemere imetajad Viigerhüljes Hallhüljes Pringel Viigerhüljes Ujuvad osavasti loibadega sõudes Naha all on paks rasvakiht Toitub kaladest Veebruaris sünnitab jääpankadele valgekarvalise poja Läänemere viigerhüljes on maailma väikseim hüljes tema kehapikkus on 130150 cm ja kaal 5060 kg. Kaal kõigub sõltuvalt aastaajast, ulatudes sügisel kuni 100 kilogrammini. Viigerhülge iseloomulikuks jooneks on tema karvkatte muster: heledad ringikujulised laigud seljal ning tumedad kõhul. Hallhüljes Elab kaugematel rahudel ja avamerel
Suured dinosaurused olid kõigi aegade suurimad maismaaloomad, kuid sinivaal on neist suurem. Dinosaurused valitsesid maailma 140 miljoni aasta vältel. Nende ajastu algas umbes 210 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. See oli periood maailma ajaloos, mida nimetatakse mesosoikumiks ehk keskaegkonnaks. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesiroomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Suurimad dinosaurused olid üle 30 meetri pikad ja üle 15 meetri kõrged. Väikseimad dinosaurused olid umbes tibu suurused. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 3-4,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna- Aafrika rannikult.
soojaverelised imetajalaadsed loomsisalikud. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) Arenesid uued roomajad, kes kõndisid maismaal, ujusid vees ja lendasid taevalaotustes. Ilmusid ürgkrokodillid ja merekilpkonnad.( Allaby, M. 2009) Varasemad sisaluimsed (plesiosaurused), kalasisalikulised (ihtüosaurused) ja valesisalikulised (notosaurused) arenesid edasi ning nende jäsemed hakkasid üha enam sarnanema loibadega. Samas mõned imetajalaadsed roomajad elasid üle Permi ja suutsid laialdaselt levida ning Triiase ajastu lõpuks kujunesid esimesed tõelised imetajad, aga siiski jäid nad väikesteks ja tähtsusetuks kuni Mesosoikumi lõpuni. Juba Kesk – Triias surusid dinosaurused enamiku teistest suurematest roomajatest kõrvale. Paljud varasematest dinosaurustest kadusid ajastu lõpul järjekordse väljasuremise tõttu, kuid olulisemad
annaabi.ee 
