" Tallinn 2009 Kokkuvõte ja kriitika Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud parima noorsooromaani võistlusel 1.-2. kohta jaganud Birk Rohelennu raamat «Enesetapjad» suutis mind mitme kandi pealt üllatada. Lühiülevaade märksõnade kaupa: · Autorist: Vaata Birk Rohelennu kodulehekülge · Eelnev looming: Autor on arenemisvõimeline. Esimese katse, lühikese ja lohiseva ja pigem kaustikukatsetusena mõjuva "Mina, Mortimer" põhjal poleks osanud arvatagi. Nüüd paistab, et tulevikus tuleks Rohelennu tegemistel pilk peal hoida. · Idee: Filosofeerimiskatseid ja targutusi raamatusse jagub, aga minu jaoks oli oluline mõte, et igaühel tuleb oma maailmavalu ise läbi põdeda ning on ka teisi lahendusi, peale selle, et kivi kotti, kott selga ja Emajõkke. · Karakterid: Olemas. Küll visandlikud, kuid neis on hoogu ja tabavust.
kunst ja kirjandus kaotavad oma tõsise olemasolemise mõtte, samal ajal püütakse luua uut absoluutselt kindlat ja vääramatut elumõtte alust ühe või teise üksiku isiku kõigeväelise tujuna, tahtmisena. Et see püüe maa maalt ikka enam teostust leiab, see ei tõenda midagi muud, kui et inimene kariloomana ihkab nii paratamatult mingit hingelist ja vaimset tuge, kindlat alust, kuhu võiks ometi jälle kord kinnitada oma lohiseva ankru. Ta on kõigutatud oma usus jumalasse, iseenda mõistusse, tundmusse, tahtmisse, aga teise inimese mõistust ja tahtmist suudab ta alles uskuda, nagu oleks see vägevam ja kindlam kui kõik muud hinge ja vaimu kindlused kokku. Õnn kaasa sulle, inimene, sinu uues usus! A. H. Tammsaare Tänapäevast nr. 3/1937
.. teadmine oma seisukohast (pelglik) Sõnal: "et" ei hakka peatuma, kuna tegemist on lihtsalt sidesõnaga mis annab tekstile parema ladususe ja on ka selles kontekstis neutraalne. Sõna: "seiklus" Samuti oskuslikult valitud sõna, mis on jätkuks avangardile ja moogustab sellega esimese poole. Jällegi piisavalt neutraalne. Välditud on asendussõnu nagu: "tegusus" " või nt. " tegevus " mis sobituksid oluliselt paremini antud konteksti, kuid on asendatud lohiseva sõnaga: "seiklus" Sõnad: "tegusus" ja " tegevus" oleks olnud liialt jõulised, viidates isiku laiskusele ja oleks sellega olnud ründav. Pealegi oleksid ka muutnud sihtgrupi manipulatsiooni mehhanisme piisavalt keeruliseks, et nullida selle alateadvuslik toime mis ongi kogu tsitaadi alus. Sõna: "on" on samuti avangardi jätk, mille lõpetab tsitaadi lõpp: punkt. Samuti oleks olnud võimalik kasutada asendussõna: "oleks" kuid sellisel juhul ei oleks muutunud
ilmus ta jälle täiesti alasti, ainult kübar peas ja pitskrae kaelas. Ta tuli vahel rüütli mustas sametkuues, kroogitud käiste, tressitud kaeluse ja suurte läikivate nööpidega, põueoda vööl. Või ta oli vahel kui kometinäitleja, tumepunases kuues, millele suur kõht ette õmmeldud, ning helepunases kolmeharulises kübaras, mille harudes kuljused kõlisesid. Või ta tuli, ehitud kui kuningas laevamudelil: purpurmantlis, piibrinahkse voodri ja lohiseva hännaga, keed kaelas. Siis jälle ilmus ta äkki kui tõusnud surnu, kolletanud linarüüs, must rist rinna kohal ja peakott laubale tõmmatud. Kuid ometi oli ta rõivaste kandmises korratu. Ta käristas rõivad lõhki, rebis nad tunni pärast seljast ja unustas põrandale. Ta leidis muid asju, mis teda huvitasid. Kõigepealt ta sõi. Ta avas köögikapid ja võttis esile söögikirstudest, mis kätte sai. Ta krõbistas karaskeid ja biskviite. Mis üle jäi, pillas ta põrandale
kasuka alla ja särgi peale, või siis ilmus ta jälle täiesti alasti, ainult kübar peas ja pitskrae kaelas. Ta tuli vahel rüütli mustas sametkuues, kroogitud käiste, tressitud kaeluse ja suurte läikivate nööpidega, põueoda vööl. Või ta oli vahel kui kometinäitleja, tumepunases kuues, millele suur kõht ette õmmeldud, ning helepunases kolmeharulises kübaras, mille harudes kuljused kõlisesid. Või ta tuli, ehitud kui kuningas laevamudelil: purpurmantlis, piibrinahkse voodri ja lohiseva hännaga, keed kaelas. Siis jälle ilmus ta äkki kui tõusnud surnu, kolletanud linarüüs, must rist rinna kohal ja peakott laubale tõmmatud. Kuid ometi oli ta rõivaste kandmises korratu. Ta käristas rõivad lõhki, rebis nad tunni pärast seljast ja unustas põrandale. Ta leidis muid asju, mis teda huvitasid. Kõigepealt ta sõi. Ta avas köögikapid ja võttis esile söögikirstudest, mis kätte sai. Ta krõbistas karaskeid ja biskviite. Mis üle jäi, pillas ta põrandale. Ja neist
Et ta tihti liiga ruttu pidi sinna kõlisesid. põgenema, siis kulusid kärvad ta kuklast ja seljast, ning tema nahk oli kopras. Või ta tuli, ehitud kui kuningas laevamudelil: purpurmantlis, piibrinahkse Ta sai viletsalt süüa ja kannatas päevade kaupa hirmsat janu. Ta magamine oli voodri ja lohiseva hännaga, keed kaelas. rahutu ning täis hirmu, sest et uni tõelust täiendas. Siis jälle ilmus ta äkki kui tõusnud surnu, kolletanud linarüüs, must rist rinna Ja tema aju pimenes. Ta mälu jäi väga nõrgaks, ja ta ei suutnud enam vahet köhal ja peakott laubale tõmmatud. teha mineviku ja oleviku, tõe ning viirastuse vahel.
Et ta tihti liiga ruttu pidi sinna kõlisesid. põgenema, siis kulusid kärvad ta kuklast ja seljast, ning tema nahk oli kopras. Või ta tuli, ehitud kui kuningas laevamudelil: purpurmantlis, piibrinahkse Ta sai viletsalt süüa ja kannatas päevade kaupa hirmsat janu. Ta magamine oli voodri ja lohiseva hännaga, keed kaelas. rahutu ning täis hirmu, sest et uni tõelust täiendas. Siis jälle ilmus ta äkki kui tõusnud surnu, kolletanud linarüüs, must rist rinna Ja tema aju pimenes. Ta mälu jäi väga nõrgaks, ja ta ei suutnud enam vahet köhal ja peakott laubale tõmmatud. teha mineviku ja oleviku, tõe ning viirastuse vahel.
ekslikult pimedaks ajastuks. Kirik oli ainsaks institutsiooniks, mis tollase Lääne Euroopa vaenutsevaid hõime suutis kuidagiviisi ühendada. Naiste riietus: Kogu keskaja vältel pidid naised jäljendama meeste rõivaid, kuid hakkasid neid siiski tasapisi oma kehavormide järgi kohandama. Voogava rõiva mooditoojaks peetakse Akvitaania Eleanori. Jõukate naiste seljas võis näha raskest brokaadist õmmeldud kellukesekujulisi, järele lohiseva sabaga kleite. Vöökoht oli tõstetud kõrgele rinna alla, kuhu kinnitati ka lai dekoratiivne vöö, mis pidi seda kehapiirkonda veelgi enam esile tõstma. Kleidi ülaosa oli suhteliselt tagasihoidlik, kaelus enamasti kinnine. Varrukad võisid olla lihtsad ja liibuvad, aga mõnikoed ka ülikeeruka lõikega, karusnahkse voodriga või laiad ja nii pikad, et 29 riivasid põrandat. 14
ekslikult pimedaks ajastuks. Kirik oli ainsaks institutsiooniks, mis tollase Lääne Euroopa vaenutsevaid hõime suutis kuidagiviisi ühendada. Naiste riietus: Kogu keskaja vältel pidid naised jäljendama meeste rõivaid, kuid hakkasid neid siiski tasapisi oma kehavormide järgi kohandama. Voogava rõiva mooditoojaks peetakse Akvitaania Eleanori. Jõukate naiste seljas võis näha raskest brokaadist õmmeldud kellukesekujulisi, järele lohiseva sabaga kleite. Vöökoht oli tõstetud kõrgele rinna alla, kuhu kinnitati ka lai dekoratiivne vöö, mis pidi seda kehapiirkonda veelgi enam esile tõstma. Kleidi ülaosa oli suhteliselt tagasihoidlik, kaelus enamasti kinnine. Varrukad võisid olla lihtsad ja liibuvad, aga mõnikoed ka ülikeeruka lõikega, karusnahkse voodriga või laiad ja nii pikad, et 29 riivasid põrandat. 14