hingata. Meeskoori kõla oli tõesti väga kena, seda oli nauditav kuulata. Ainuke teos, mis ei õnnestunud minu arust kõige paremini oli Richard Straussi teos „Fröhlich im Maien” ehk „Maipuu”. Oli kuulda intonatsiooni probleeme, terve teos tundus kuidagi närviliselt lauldes, kõiki noote ei lauldud korralikult välja, vahe peal kadus fraasi tunnetus, oli raske kuulata, koor reageeris liiga aeglaselt harmoonia muutustele ning koor lohises dirigendile järg. See teos oli kindlasti nõrgim sellelt kontserdilt. Kontserdi viimane teos oli Kuldar Singi „Ave Maria”. Solistina astus üles Maria Leppoja, orelil Ene Salumäe, selles teoses oli meeskoor saatja rollis, millega saadi kenasti hakkama. See lugu sobis hästi kontserdi lõpetamiseks. Solist, orel ning koor tegid head koostööd, kõla oli balansis, koor lasi solistil hästi soleerida, nad olid ühtne ansambel. Kontsert oli huvitav ja meeleolukas. Oli võimalik kuulata heal
suvepäeval otsustas Moona Liisa seal lähedal olevale aasale lilli korjama minna. Kui ta sinna jõudis oli seal Justus . Nad hakkasid juttu rääkima ja mängima .Nad mängisid ja jutustasid nii kaua kui neil hakkas igav ja otsustasid minna surnuaeda. Surnuaias oli pime ja jube Moona Liisa kartis aga ta ei näidanud seda välja . Nad olid Justuse isa haua juures kui äkki tuli kuskil mingi vanamees . Tal oli seljas must pikk mantel mis ulatus maani ja tal oli meetrine habe ,mis lohises järel .Pärast pikka jutu ajamist selle vanamehega tuli välja et teme nimi oli Aadu ja ta on surnuaia valvur . Ta saatis lapsed tagasi koju ja ütles et nemad enam sinna ei kipuks. Kui Justus ja Moona Liisa olid surnuaiast ära läinud otsustasid minna koju , aga enne koju minekut otsustasid et kohtuvad homme jälle aasal . Järgmisel päeval kui nad jälle kokku said otsustasid minna hobustega sõitma , kui nad olid juba
See oli hirmuäratav relv. Sabalöögiga võis stegosaurus oma vaenlase kasvõi lõhestada või maasse naelutada. BRAHHIOSAURUS See on üks ammuste aegade hiiglastest: paraja maja suurune, küljelt küljele taaruv hiidsisalik ukerdas soomaal. Rohmakas kere neljal massiivsel jalasambal. Iga jalg kahe inimese kõrgune. Looklev ussikael vaevumärgatava peakesega pidevas liikumises. Et säärast elukat toita, pidid looma hambad ja magu töötama küllap päeval ja öösel. Nagu hiiglaslik madu lohises koletise järel ta hiiglaslik saba, mille hoop võinuks tappa elevandi. TANÜSTROFEUS Tanüstrofeust võiks nimetanud lühijalgseks maoks. Ta oli ilmselt maailma kõigi aegade pikim loom. Ainuüksi kael, mis oli kerest kolm korda pikem, küündis kuue meetrini. Kaela hoidis koos vaid kuus kaelalüli. Aga see-eest missugused lülid: igaüks paras palgijupp. See pikakaelaline võis elutseda nii vees kui maismaal. Tanüstrofeus võis minna niisama
Aegade jooksul on leiutatud igasuguseid seadeldisi pesulauast kuni pesurullini välja, et rõivaste puhastamine oleks tõhusam ja ei nõuaks palju jõudu, kuid nende kasutajatel tuli ikkagi käsitsitööd teha. Mõni naine palkas pesunaise, teised jälle käisid pesu pesemas avalikes pesumajades. Meremehed oma laevaretkedel pesid pesu meres nii, et kott, milles olid mustad riided, lohises laeval järel ja see vool, mis kotist läbi käis, see eemaldas mustuse riietelt. Kuni 19.sajandi keskpaigani oli käsitsi pesupesemine kogu maailmas igapäevane tegevus. 1. Pesumasina ajalugu Pesumasina eelkäijaks võib nimetada 1797.aastal leiutatud pesulauda, millel nühiti riideid puhtaks. Varasemad masinad oli käsitsi vändatavad, kuid õige pea ilmusid turuketile ka motoriseeritud, sisepõlemis- või elektrimootoriga mudelid. Seda tüüpi masinad, kus tuli
Nii püsisid nad paigal 3-4 kuud. Mõningad tuntumad dinosauruste liigid Brachiosaurus Oma kasvu poolest väärinuks nad maakera kõigi aegade gigantide seas vaieldamatult maailmameistri tiitlit. Neil olid kaelkirjaku topeltkasv ning kaela välja sirutades võinuks nad sisse vaadata neljanda majakorruse aknast. Nimelt oli nende kõrgus kaksteist meetrit ja arvatakes, et nad võisid kaaluda 30-80 tonni. Nagu hiiglaslik madu lohises koletise järel ka ta hiiglaslik saba, mille hoop võinuks tappa elevandi. Nad elutsesid jõgedes ja järvedes. Kuid nad ei osanud ega suutnudki ujuda, vaid loivasid aeglaselt mööda jõepõhja edasi. Nende vägev kasv lubas hiiglastel kahlata läbi mistahes sügava jõe. Pealegi paiknesid elajate ninasõõrmed mitte koonu allosas, vaid kõrgel pealael. Hingamiseks ei tarvitsenudki brahhiosaurused tervet pead veest välja pista. Brachiosauruse eluea suurusjärk võib olla kuni 100 aastat
Popi ei teadnud, kust nad tulid. Nad olid juba väga kaua teel. Tänavale järgnes turg ja turule tänav, kuid kodu ei tulnud ikkagi veel. Popi vantsis väsinult, ühelt kõveralt jalalt teisele vaarudes, neid lõputuid mudaseid tänavaid. Oli nii imelik, et kõik nii hall ja tühi oli. Isand läks ta ees, pea kummaras ja küür seljas. Ta astus väsinud sammul, Popit nööri otsas talutades, taha vaatamata ja peatumata. Kui väikeseks ja kõhnaks oli Isand jäänud! Ta must kuub lohises maad mööda ja ta pead polnud nahkmütsi all nähagi. Popi väsis ikka enam ja enam. Ta jäi Isandast ikka kaugemale. Ta nöör tõmbus sirgeks ja Isanda käsi paindus kaugele taha. Isand ise aga sammus peatumata ja taha vaatamata. Popi vaatles õhtuhämaruses Isanda kätt. See oli väike ja karvane. Ta sõrmed olid süsimustad ning pikkade küüntega. Ja korraga tundus Popil nii õudne. Kust nad tulid? Kuhu nad läksid? Ja kes talutas teda nööri otsas? Oli see Isand?
Popi ei teadnud, kust nad tulid. Nad olid juba väga kaua teel. Tänavale järgnes turg ja turule tänav, kuid kodu ei tulnud ikkagi veel. Popi vantsis väsinult, ühelt kõveralt jalalt teisele vaarudes, neid lõputuid mudaseid tänavaid. Oli nii imelik, et kõik nii hall ja tühi oli.Isand läks ta ees, pea kummaras ja küür seljas. Ta astus väsinud sammul, Popit nööri otsas talutades, taha vaatamata ja peatumata. Kui väikeseks ja kõhnaks oli Isand jäänud! Ta must kuub lohises maad mööda ja ta pead polnud nahkmütsi all nähagi. Popi väsis ikka enam ja enam. Ta jäi Isandast ikka kaugemale. Ta nöör tõmbus sirgeks ja Isanda käsi paindus kaugele taha. Isand ise aga sammus peatumata ja taha vaatamata. Popi vaatles õhtuhämaruses Isanda kätt. See oli väike ja karvane. Ta sõrmed olid süsimustad ning pikkade küüntega. Ja korraga tundus Popil nii õudne. Kust nad tulid? Kuhu nad läksid? Ja kes talutas teda nööri otsas? Oli see Isand
mudaseid tänavaid. Oli nii imelik, et kõik nii hall ja tühi oli. õnnelik elu algab jälle. Isand läks ta ees, pea kummaras ja Kuur seljas. Ta astus väsinud sammul, Kuid see oli paljas unistus. Popit nööri otsas talutades, taha vaatamata ja peatumata. Varsti kuulis ta Huhuu räuskamist teisest toast, ja peatselt ilmus see isegi Kui väikeseks ja kõhnaks oli Isand jäänud! Ta must kuub lohises maad mööda lävele. ja ta pead polnud nahkmütsi all nähagi. Tal oli peaaegu iga päev ise ülikond. Ta avas käpid ja pööras kirstud pahupidi Popi väsis ikka enam ja enam. Ta jäi Isandast ikka kaugemale. Ta nöör ning ajas enesele selga, mis meeldis. tõmbus sirgeks ja Isanda käsi paindus kaugele taha
mudaseid tänavaid. Oli nii imelik, et kõik nii hall ja tühi oli. õnnelik elu algab jälle. Isand läks ta ees, pea kummaras ja Kuur seljas. Ta astus väsinud sammul, Kuid see oli paljas unistus. Popit nööri otsas talutades, taha vaatamata ja peatumata. Varsti kuulis ta Huhuu räuskamist teisest toast, ja peatselt ilmus see isegi Kui väikeseks ja kõhnaks oli Isand jäänud! Ta must kuub lohises maad mööda lävele. ja ta pead polnud nahkmütsi all nähagi. Tal oli peaaegu iga päev ise ülikond. Ta avas käpid ja pööras kirstud pahupidi Popi väsis ikka enam ja enam. Ta jäi Isandast ikka kaugemale. Ta nöör ning ajas enesele selga, mis meeldis. tõmbus sirgeks ja Isanda käsi paindus kaugele taha
Gregor ei osanud tagurpidi käia, seega pidi oma keha ümber keerama, kuid esile kerkis järjekordne probleem – uks oli liiga kitsas. Kärsitu isa andis hoobi tagantpoolt, mis vigastas Gregorit. II Oli sama õhtu, kui Gregor ärkas taaskord üles. Väljast elektrilaternad valgustasid tuba liiga vähe ning kohas, kus Gregor lamas, oli lausa kottpime. Seetõttu õppis mees kasutama oma tundlaid. Ta jalad olid haavatud hommikusest intsidendist, üks lohises elutult järgi, samal ajal kui mees kompis mööda tuba. Gregor märkas ukse kõrval piimanõu, koos leivatükkidega. Ta oli näljasem, kui hommikul, seetõttu pistis ta pea otsemaid kaussi. Piim oli ta lemmikjook, ent mitte praegu – see tundus talle rõve. Mees roomas tagasi toa keskele, kus ta veetis terve öö. Gregor ei maganud. Põhjuseks oli nii nälg kui hirm, kuid ta sisendas endale, et peab rahulikuks jääma, näitama kannatlikust ning arusaamist oma perekonna suhtes.
Need seoti tavaliselt ühest või mitmest kohas paeltega puhvideks. Randmed ei olnud kaetud. Särk oli avar ning selle kaelus kroogiti paelaga parajaks. Särgi peal kanti esitükiga korsetti, esitükk ei olnud eriliselt kaunistatud. Pidulikeks õukonnasündmusteks oli alumine kleit õmmeldud kallist kangast ja rikkalikult kaunistatud. Pealiskleit õmmeldi tumedamast või vähem silmatorkavat värvi sametist või raskest siidist. Seelik oli kroogitud ja langes vabalt, ta oli väga pikk ja lohises veidi mööda maad. Vahel tõsteti pealmise kleidi hõlmad üles ja kinnitati puusadele (pesunaise kleit). Pidulikel pealiskleitidel oli slepp. Selle pikkus sõltus naise positsioonist õukonnas. Lubatud slepi pikkused olid järgmised: kuningannal - 11 küünart, kuningatütrel 9, kuninga lapselastel 7, printsessidel - 5, hertsoginnadel 3. Kleidi dekoltee oli suur ning kaunistatud valge pitskraega, ümber õlgade võidi
kust ta tuli. Gregor ei osanud tagurpidi käia, seega pidi oma keha ümber keerama, kuid esile kerkis järjekordne probleem uks oli liiga kitsas. Kärsitu isa andis hoobi tagantpoolt, mis vigastas Gregorit. II Oli sama õhtu, kui Gregor ärkas taaskord üles. Väljast elektrilaternad valgustasid tuba liiga vähe ning kohas, kus Gregor lamas, oli lausa kottpime. Seetõttu õppis mees kasutama oma tundlaid. Ta jalad olid haavatud hommikusest intsidendist, üks lohises elutult järgi, samal ajal kui mees kompis mööda tuba. Gregor märkas ukse kõrval piimanõu, koos leivatükkidega. Ta oli näljasem, kui hommikul, seetõttu pistis ta pea otsemaid kaussi. Piim oli ta lemmikjook, ent mitte praegu see tundus talle rõve. Mees roomas tagasi toa keskele, kus ta veetis terve öö. Gregor ei maganud. Põhjuseks oli nii nälg kui hirm, kuid ta sisendas endale, et peab rahulikuks jääma, näitama kannatlikust ning arusaamist oma perekonna suhtes.
Ehmunud ja õnnetu tütarlapse pilgud ja mõtted viibisid täielikult kiriku hämaras sisemuses. Ta veretud huuled liikusid nagu palves, ja kui timukasulane tuli 336 teda vankrist maha aitama, kuulis see, et ta tasakesi sõna «Phoebus» kordas. Ta käed seoti lahti ja teda kästi vankrist maha tulla ühes kitsega, kes ka lahti seoti ja kes end vabana tundes aina rõõmsalt mökitas. Siis pidi ta paljajalu mööda kivist sillutist minema kuni portaali trepiastmeteni. Kaelas olev köis lohises tal ussina järel. Siis lakkas kirikus laulmine. Suur kuldrist ja rida põlevaid küünlaid hakkasid hämaruses liikuma. Kuuldi kirjudes riietes kirikuteenrite hellebardide kolksatusi ja mõne aja pärast tuli pikk rong missariietes preestreid ja valgetes kirikukuubedes diakoneid aeglasel sammul salme lauldes süüaluse poole. Varsti nägi süüdistatu ja kogu rahvas seda rongkäiku enese ees. Tütarlapse pilk aga kiindus sellesse, kes otsekohe ristikandja järel eesotsas käis.
annaabi.ee 
