arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) Dekonstruktsioon alates 70 aastatest; - kasvab postsrukturalistlikest pursetest, muutub iseseisvaks traditsiooniks; millel on kalduvust hermeetilisusele. (Jacques Derrida); koolkond ei ole pr. keelses kultuuris, vaid in. keelses kultuuris (Paul de Man, Hillis Miller jt). Dek. on nähtus või suundumus, mille puhul on orgaaniline tõmbumine-tõukumine. Tõuseb esile logotsentrismi kriitika (logotsentrism - olemine kui täielik ja ühtne kohalolu; eeldab ka kultuurikirjeldust, mis otsib kultuuri keskpunkti), appelleerib asjaolule, et konkr. maailm eksist. ka väljaspool teksti (maailm + teks mis s seda kirjeldab); "keel, kultuur, inimtegevus on paratamatult seotud", see avadub erinewusena ("erinevust, edasilükkamine, eristav tunnus, erinevus") so tunnus, mis defineerib märgi olemust ja suhet. Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; räägime teooriast
40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. Dekonstruktsioon alates 70 aastatest; - kasvab postsrukturalistlikest pursetest, muutub iseseisvaks traditsiooniks; millel on kalduvust hermeetilisusele. (Jacques Derrida); koolkond ei ole pr. keelses kultuuris, vaid in. keelses kultuuris (Paul de Man, Hillis Miller jt). Dek. on nähtus või suundumus, mille puhul on orgaaniline tõmbumine-tõukumine. Tõuseb esile logotsentrismi kriitika (logotsentrism - olemine kui täielik ja ühtne kohalolu; eeldab ka kultuurikirjeldust, mis otsib kultuuri keskpunkti), appelleerib asjaolule, et konkr. maailm eksist. ka väljaspool teksti (maailm + teks mis s seda kirjeldab); "keel, kultuur, inimtegevus on paratamatult seotud", see avadub erinewusena ("erinevust, edasilükkamine, eristav tunnus, erinevus") so tunnus, mis defineerib märgi olemust ja suhet. 41. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt).
formatsioonis) 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. Dekonstruktsioon - alates 70 aastatest; - kasvab postsrukturalistlikest pursetest, muutub iseseisvaks traditsiooniks; millel on kalduvust hermeetilisusele (Jacques Derrida); koolkond ei ole pr. keelses kultuuris, vaid in. keelses kultuuris (Paul de Man, Hillis Miller jt), Dek. on nähtus või suundumus, mille puhul on orgaaniline tõmbumine-tõukumine, tõuseb esile logotsentrismi kriitika (logotsentrism - olemine kui täielik ja ühtne kohalolu; eeldab ka kultuurikirjeldust, mis otsib kultuuri keskpunkti), appelleerib asjaolule, et konkr. maailm eksist. ka väljaspool teksti (maailm + teks mis s seda kirjeldab); "keel, kultuur, inimtegevus on paratamatult seotud", see avadub erinewusena ("erinevust, edasilükkamine, eristav tunnus, erinevus") so tunnus, mis defineerib märgi olemust ja suhet 41. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt).
Derrida peamine mure on see, et filosoofia ülesanne tundub olevat kohtumõistmine teiste kirjanduslike eneseväljenduste üle. Sellest tulenevalt hakkab ta uurima keele loomust ning selle suhet maailmaga. Ta leiab, et kui inimene räägib, kaob see maailmast kiiresti, ent inimene tunneb oma kõnega vahetut sidet. Kuigi kirjutamise puhul jääb meie väljendus maailmasse püsima, ei ole meil kirjutisega vahetut kontakti. Seega on kirjutised sõltumatumad. Ta tuletab mõiste logotsentrism e sõnakesksus. Senised filosoofid on veendunud, et keel on võimeline esindama reaalsust. Derrida vastandub sellele. Derrida väidab, et üheselt mõistetav objektiivsus on üksnes illusioon. Derrida ei proovi luua midagi uut vanale alusele, tema eesmärk on vabastada lääne traditsioon logotsentristlikust eksiarvamusest. Derrida rõhutab, et pole olemas vastavust keele ja välise maailma vahel. Rorty on samuti traditsioonilise ning analüütilise filosoofia suhtes kriitiline. Ta püüab
ei jää naisele positiivset ruumi: Naine on kas passiivne või teda ei ole olemas. Kogu tema teoreetilist kavatsust, mis on suurel määral innustust saanud Jaques Derrida ideedest ja intellektuaalseist strateegiaist, võib teatud mõttes kokkkuvõtlikult nimetada katseks lammutada see logotsentristlik ideoloogia kuulutada naine elu, võimu ja energia allikaks ning tervitada uue, naiseliku keele tulekut, mis lakamatult kummutab neid patriarhaalseid binaarseid skeeme, kus logotsentrism naisi rõhuda ja vaikima sundida püüdes mängib kokku fallotsentrismiga. Naiselik teooria Naiselik teooria tähendaks oma lihtsaima definitsiooni kohaselt teooriaid, mis tegelevad naiselikkuse tõlgendamisega. Feministlikust vaatenurgast on säärase mõtlemise viga selles, et ta on eriti aldis biologismi rünnakuile ja pöördub tihti kogemata hoopis teooriateks naissoo olemusest. sqamal ajal võivad kõige sihikindlamad konstruktsionistlikud teoooriad olla väga