suhtes; • Eesti madal rahvastiku keskmine tihedus, peamiste asualade kontsentratsioon Tallinna ja Tartu ümbrusesse ning KirdeEestisse; • kvalifitseeritud tööjõu puudus maapiirkondades ning majandustegevuse ning sellega ka töökohtade koondumine keskustesse; • Eesti ühiskonna kiire autostumine, millega suureneb märgatavalt just töörände tõttu peamiste automagistraalide koormus. b. Logistikarajatised logistikakeskuste näitel Transpordikesksed logistikakeskused • Kaubaveokeskused: eri transpordiettevõtete, ladude ja teenuseosutajate asukoht • Kohalikud kaubaveopunktid – väiksemad kui kaubaveokeskused. Seal asuvad tavaliselt autotranspordiettevõtjad ja ekspedeerijad Konsolideerimisjaotuskeskused – majandavad suured ekspedeerimisettevõtted • Maailma logistikakeskused – jaotus toimub kogu maailma ulatuses
kõik vajalikud selleks, et juhtida ja kontrollida struktuure ning nende võimekust. Uued trendid toovad uusi väljakutseid ka humanitaarlogistikas. Kogu humanitaarlogistika ala on laiendanud kitsaste toimingute operatsioone, eelkõige katastroofi strateegilistel kaalutlustel - kuidas kõige paremini toimida jätkusuutliku humanitaarabi tarneahelas. [4] Humanitaarsetes abistamisoperatsioonides on olnud logistika juba pikka aega oluline tegur. Logistikakeskuste ülesandeks on siis seega materiaalse abi toimetamine katastroofipiirkonda. Logistikakeskused ostavad, ladustavad ja veavad abistamiseks vajalikku kaupa. Nende kõige olulisemaks ülesandeks on tagada järjepidev abistamisvõime. [5] 2 VIIDATUD ALLIKAD 1. Vikipeedia. Humanitaarlogistika. [WWW] http://wiki.eek.ee/index.php/Humanitaarlogistika (24.09.2014) 2. Blanco E. E
2. Kiire reageerimine nõudlusele ja müügiprognooside minimeerimine. 3. Kiired ja segedased kättetoimetamised. 4. Tarneahela eri osades ühendatakse mastaabisääst ja kulude efektiivsus. 5. Jaotus toimub koostöös vahendajatega. 6. Paljude vedajate vedu igapäev otse lõpptarbijale. 7. Ladustamine minimeeritakse läbivoolupõhimõttel. 8. Kogu väärtusketti kattev sidesüsteem. 9. Jaotusvõrgu arendamine on strateegiline konkurentsis püsimise abinõu , mitte veokulude põhjustaja. 10. Logistikakeskuste rajamine teatud piirkonna jaoks. 11. Logistikateenuste arendamine lähtudes strateegilisest seisukohast, integreerides materjali-, info- ja rahavoogudega seotud teenused konkurentsieelisteks. 12. Kogu tarneahela rakendamine lisaväärtuse loomisele. 13. Mõõdupuuks on tarbija soovide rahuldamine. 8. Laomajanduse põhitõed Klienditeenindus, kaitse erakorraliste olukorra vastu, varude tasandamine. 9. Mõisted kauba käsitlemisel,
4. Tarneahela eri osades ühendatakse mastaabisääst ja kulude efektiivsus 5. Jaotus toimub koostöös vahendajatega (maaletooja) 6. Paljude vedajate vedu iga päev otse lõpptarbijale 7. Ladustamine minimeeritakse läbivoolupõhimõttel 8. Kogu väärtusketti kattev sidesüsteem 9. Jaotusvõrgu arendamine on strateegiline konkurentsis püsimise abinõu, mitte veokulude põhjustaja 10. Logistikakeskuste rajamine teatud piirkonna jaoks 11. Mõõdupuuks tarnija soovide rahuldamine Muda Muda all mõistetakse asjatutesse töödesse takerdumist, mittevajalikke liikumisi, ajutisi ülekoormusi ning ootamisi, st. kõike seda, mis kulutab jõuvarusid, kuid ei anna tulemust. 7 muda vormi: 1. Ületootmine: toodetakse rohkem, kui klient tellib 2. Mittevastavate toodete tootmine: toodangu tootmine, mis ei rahulda kliendi
lisasissetulekuid kalandusega seotud või kalandusvälistest tegevustest. Seeläbi on tagatud piisav sissetulek ja töökohad kohapeal aidates kaasa kestliku maakogukonna säilimisele. Traalpüügil kujunetakse Läänemere regiooni kilu-räime logistikakeskuseks, mis aitab kaasa kalapüügi- ja kalatöötlemissektori muutumiseks majanduslikult elujõulisemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Läbi renoveeritud sadamate ja logistikakeskuste (külmhoonete) töödeldakse kala inimtoiduks kasutades innovaatilisi ja energiasäästlikke tehnoloogiaid. Läbi kvaliteetsete toodete, piisavate mahtude ja ühisturunduse ollakse konkurentsivõimelised nii sise- kui ka välisturgudel. Kalatoodete tervislikkus, tootearendus ja kohaliku kala parem kättesaadavus on tõstnud Eesti elanikkonna kala- ja kalatoodete tarbimist. Vesiviljeluse toodangu tootmisel kasutatakse väikese reostuskoormusega tehnoloogiaid ning toodang on