Kanadale kuuluvast Ellesmere'i saarest Narese väin, milles asub ka Tartupaluki saar. Väina laius kitsaimas kohas on 26 kilomeetrit. Kanadast eraldab Gröönimaad lõunast Baffini laht ning ka Davise väin. Idast eraldab Gröönimaad ja Islandit Taani väin, mille laiuseks on 300 kilomeetrit. Gröönimaa pindala on pindalast ligikaudselt viiskümmend korda suured. Gröönimaa ulatus põhjast lõunasse on 2670 kilomeetrit. Elanike arv Gröönimaal on ligikaudu 56 615 inimest. Viimane loetlus Gröönimaal oli 1.jaanuaril 2011.aastal. Loodusgeograafiliselt moodustab Gröönimaa osa Põhja Ameerikast. Ajalooliselt ja majanduslikult on Gröönimaa aga väga tihedalt seotud Euroopaga. Nime saamine ja tähendus Gröönimaa sai oma nime juba sajandeid tagasi. Kui sinna elama asunud islandlased, kui viimsed sellele nimeks panid Grænland. Taani keeles Grønland tähendab aga rohelist maad. Gröönimaal on ka
järgi). 5.5. Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine Kasutatud kirjanduse loend uurimistöö lõpus hõlmab endas kõiki töös viidatud allikaid. Kasutatud allikad esitatakse loetelus autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, 21 kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Allikad, millel autorit ei ole, tuuakse kasutatud allikate loetlus välja pealkirja esimese sõna järgi. Autoriteta allikad on näiteks seadused. Kirjalike allikate alla kuuluvad: arhiividokumendid publitseeritud allikad (näit. “ Henriku Liivimaa kroonika”) käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomitööd) dokumendid kellegi eravalduses ajaleheartiklid kirjavahetus jne.
Kasutatud kirjanduse loetelu uurimistöö lõpus (vt lk 34) hõlmab endas kõiki töös viidatud allikaid. Materjali, mille autor küll läbi töötas, kuid mida uurimistöö tekstis ei ole tsiteeritud ega refereeritud, kirjanduse loetellu ei lisata. Kasutatud kirjandus esitatakse loetelus autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Sama autori teosed järjestatakse ilmumisaastate järjekorras. Allikad, millel autorit ei ole, järjestatakse kasutatud kirjanduse loetlus pealkirja esimese sõna järgi. 24 Raamatuid viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autorita raamatul alustatakse raamatu pealkirjast ja kui on toimetaja, siis lisatakse tema nimi pärast teose pealkirja. Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus.
füüsiline ja emotsionaalne tervis. Loomulik on, et töö annab inimesele energiat ja tõstab töötahet. Motiveeritud töötegija on oma tööst innustunud ja töötulemused pakuvad rahulolu kõigile osapooltele. Töönormi määramisel planeeritakse objektile sobiv tööjuhend, milles märgitakse järgnevad aspektid • Töösagedus – kui sageli mingit tööd teha, kvaliteedi nõuded • Puhastatavad pinnad – (laed, seinad, mööbel, põrand) loetlus milline mööbel ja pinnad tuleb puhastada • Töömeetodid ja töövahendid – milliste meetodite ja töövahenditega töö teostada • Tehtavate tööde loetelu – puhastamine, korrastamine, tuulutamine • Kasutada olev aeg – milliseks ajaks peavad ruumid korras olema • Paindlikkus tegevustes – listööd. 1.2.3 Oma töö planeerimine Koos tööhulga arvestamisega valmib tööjuhend, mille koostamisel arvestatakse
oma rõõmu varjata, kuigi ta vahel katsus ennast kokku võtta. Keegi ei saanud midagi aru, isegi mitte meister Olivier. Kuningas vaikis silmapilgu mõtlikult, kuid rahuldatud ilmega. «Kas neid on palju?» küsis ta äkki. «Jah, majesteet,» vastas vader Jacques. «Kui palju?» «Vähemalt kuus tuhat!» Kuningas ei suutnud end pidada ja hüüdis: «Kena!» Siis aga päris ta edasi: «On nad relvastatud?» «Jah, neil on kaasas vikatid, piigid, ammud, labidad ja muudki ohtlikud relvad.» See loetlus ei tekitanud kuningas mingisugust ärevust. Jacques arvas tarvilikuks lisada: «Kui teie majasteet otsekohe paleefoogtile abi ei saada, on ta kadunud.» «Eks me siis saada,» vastas kuningas teeseldud tõsidusega. «Hüva. Muidugi me saadame talle abi. Paleefoogt on meie sõber. Kuus tuhat! On aga uljaspead! See uljus on kuulmatu ja see vihastab meid väga. Aga täna öösel on meil käepärast väga vähe mehi... Enne homme hommikut ei saa midagi teha.» Jacques hüüdis: