Kontrolli, kas tead järgmiseid mõisteid ja termineid I 1. Kas oskad nimetada kõiki loengus loetletuid funktsionaalrühmi 2. Kas oskad nimetada eesliiteid, mida kasutatakse sageli biokeemiliste suuruste iseloomustamisel 3. Kas oskad ära tunda D ja L isomeere, R ja S isomeere Hüdrofiilne – suures osas polaarsete või iooniliste rühmadega ühend, moodustab veega sidemeid. Hüdrofoobne – suures osas mittepolaarsete rühmadega molekul, ei ole veega olulist vastastikmõju. Amfipaatne – molekul, millel on eristatavad hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed osad.
3. Juhitavuse kaotanud laeva helisignaalid Üks pikk kaks lühikest kahe min järel 4. ISPS Code ISPS Code on jagatud osadeks „A“ ja „B“. „A“ - SOLAS-74 Ptk.Xl-2 ettekirjutuste kohta käivad kohustuslikud nõudmised. ISPS Code nõudmisi rakendatakse rahvusvahelisi reise sooritavatele: Reisilaevadele, kaasa arvatud kiirlaevad; Kaubalaevadele, kaasa arvatud kiirlaevad, suurusega 500 GT ja rohkem; Iseliikuvad puurtornid; ja eelpool loetletuid teenindavaid sadamavahendeid. On kindlaks määratud lepinguosaliste valitsuste kohustused. Lepinguosaline valitsus peab otsustama, millal „Turvalisuse Deklaratsioon“ (Declaration of Security) on nõutud, viies läbi ohu hindamise. On kolm turvalisuse astet: Kõige madalam, laeva sisenemise kontroll, jne; On kasutusele võetud täiendavad meetmed, võttes arvesse osa „B“ juhendeid;
esinevad loomarühmades püsivad domineerimisalluvussuhted (9.ptk). Lähtudes juba eespool käsitletud kasu ja hinna printsiibist, saab teha järgmise järelduse: mil iganes vigastuste risk (hind) kaalub üles võita oleva ressursi (kasu), tasub isendil otsesest võitlemisest loobuda. Hõimuvaliku teooria. Hamiltoni reegel – Ent kuidas seletada klassikalise loodusliku valiku printsiibi abil selliseid eespool loetletuid nähtusi nagu koostöö, abistamine ja altruism loomadel? Siinkohal aga teeme tutvust neist ühe olulisemaga – nimelt hõimuvalikuga. Hõimuvaliku teooria (1964) autor oli William Hamilton, kes kõigepealt näitas, et isendi evolutsioonilise kohasuse (bioloogilise edukuse) seisukohast pole tähtsust millelgi muul kui sellel, kui palju tema geenide koopiaid saab olema järgmistes põlvkondades. Seda võib ta saavutada näiteks iseenda järglasi produtseerides, kuid isendil on paljud geenid
ühe või teise dekreedi liiki, kuigi tal on hädadekreedi tunnused (muudab ja tühistab seadusi). Presidendi seadlustega: PS §110 - ei saa kehtestada, muuta ega tühistada o põhiseadust o ega põhiseaduse §s 104 loetletud seadusi (nn. konstitutsioonilisi seadusi), o riiklikke makse kehtestavaid seadusi o ega riigieelarvet. Järelikult saab presidendi seadlustega muuta ja tühistada seadusi (v.a. §s 110 loetletuid). Segased mõisted, mida põhiseaduse ei sätesta seoses § 109-ga: Edasilükkamatud riiklikud vajadused - selle küsimuse otsustab president suvaliselt. Juhtumid, kui Riigikogu ei saa kokku tulla - mõeldavad on: nii eriolukord, mille Vabariigi Valitsus kuulutab välja o loodusõnnetuse o ja katastroofi korral o või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kogu riigis või selle osas (§ 87 p. 8), sõjaseisukord (§ 129) kui ka erakorraline seisukord (§ 129).
haldusorganite hulka, võib öelda, et seadluste puhul on tegemist formaalselt mõistetud haldusaktidega. Seadluste juriidiline jõud on võrdne seadustega. Põhiseaduse § 110 kohaselt ei saa presidendi seadlustega kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §s 104 loetletud seadusi (nn. konstitutsioonilisi seadusi), riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Järelikult saab presidendi seadlustega muuta ja tühistada seadusi (v.a. §s 110 loetletuid). Nimetatud tunnuste järgi kuuluvad presidendi seadlused kindlasti dekreetide hulka. Põhiseadus ei täpsusta, mida kujutavad endast edasilükkamatud riiklikud vajadused. Selle küsimuse otsustab president suvaliselt. Põhiseadus ei sätesta ka neid juhtumeid, kui Riigikogu ei saa kokku tulla. Mõeldavad on nii eriolukord, mille Vabariigi Valitsus kuulutab välja loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kogu riigis või selle osas (§ 87 p
haldusorganite hulka, võib öelda, et seadluste puhul on tegemist formaalselt mõistetud haldusaktidega. Seadluste juriidiline jõud on võrdne seadustega. Põhiseaduse § 110 kohaselt ei saa presidendi seadlustega kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §s 104 loetletud seadusi (nn. konstitutsioonilisi seadusi), riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Järelikult saab presidendi seadlustega muuta ja tühistada seadusi (v.a. §s 110 loetletuid). Nimetatud tunnuste järgi kuuluvad presidendi seadlused kindlasti dekreetide hulka. Põhiseadus ei täpsusta, mida kujutavad endast edasilükkamatud riiklikud vajadused. Selle küsimuse otsustab president suvaliselt. Põhiseadus ei sätesta ka neid juhtumeid, kui Riigikogu ei saa kokku tulla. Mõeldavad on nii eriolukord, mille Vabariigi Valitsus kuulutab välja loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kogu riigis või selle osas (§ 87 p
annaabi.ee 
