Teeskava Sissejuhatus: Kirjutada, kuidas suhtuvad raamatutesse inimesed. Küsimus: Miks on raamat mulle nii oluline? Tees1: Raamat on mulle kaaslane igas kohas Pakub huvitavat ja kordumatut seltskonda Looduses on kõige parem lugeda. Tees2: Raamatus avaneb hoopis teine maailm Ennast võib kujutada loetavasse sündmusesse. A.Dumas´ musketäride seiklus See, mis juhtus raamatus, juhtus ka mõtetes. Tees3: Enda käitumisele ja olemusele võib leida sarnaseid tegelasi Lugejana saan võrrelda olukordade sarnasusi, kas ka mina oleks nii käitunud. Helga Nõu ,,Pea suu" Raamat suunas õigele teele, õpetades end kõrvalt vaatama ja õigeid asju väärtustama. Tees4: Hea raamat suunab mõtted elule Elu õpetab teise poole. Elutõde A.H Tammsaare
Kui suur osa eestlastest oli lõpetamata kõrgharidusega kõigist vastanutest? 3)Kirjeldavad arvnäitajad vastajate kooliskäidud aastate kohta: 4)Tulpdiagramm vastajate perekonnaseisu kohta: Kui suur osa vastanutest on abielus? skaalat ei pööranud kuna tulpade pealkirjad mahtusid tulpade alla ära muutsin tulpade ja tausta värvi panin diagrammile mõõteruudustiku andsin tulpadele numbrilised ja protsendilised väärtused ning paigutasin need hästi loetavasse asukohta tulba ülaserval muutsin mõõteskaalade pikkust ja andsin neile eesti keelsed nimed muutsin tulpade pealkirjade suurust tõstsin tulbad suuruse järjekonda 48% vastanutest ehk 2011 inimest on abielus 5)Sektordiagramm "Kõrgeim omandatud haridustase" Mis haridust omavad enim vastanuid? korrastasin sektordiagrammi sama moodi nagu tulpdiagrammi 32% ehk 1900 vastanutest omab Keskharidust, kutseharidust peale põhihariduse omandamist 6)Histogramm vanus:
Kui erinevate variatsioonide jaoks kasutada mitmesuguseid sümboleid jms võib tulemuseks olla see, et transkriptsioon ei ole enam inimesele arusaadav, seega tuleks luua kaks korpust üks on loetav inimestele, teine maasinatele. Arusaadavalt on see aga suhteliselt tüütu. Arvutitranskriptsiooni üheks näiteks on TEI, milles on välja töötanud komplekti juhiseid, ning ideeliselt peaksid olema sellega võimelised töötama ükskõik millise eriala uurijad ja tekst peaks olema arvuti poolt loetavasse vormid viidav sõltumata sellest, millise riistvara või tarkvaraga on tegemist ja sõltumata keelesta. TEI suurima puudused on täpitähtede puudumine ja vähene inimesekesksus. TEI-l on probleeme ka korraga rääkimis juhtumitega. Raskustest hoolimata on siiski suur osa ressurssidest digitaliseeritud. Tartu ülikooli juures on tehtud eesti keele kõnekorpus, mida on täiendatud alates 1997. aastast. Suulise kõne materjale on aga korjatud juba 1920ndatest
Lugemise ajal käsitleb oskuslik lugeja teksti osi seatud eesmärgi kohaselt, liigub tekstis edasi-tagasi, ennustab eelolevat ja leiab kinnitust oma oletustele või heidab need kõrvale, suhestab oma varasemaid teadmisi tekstist saadavate teadmistega või suhestab teksti eri osade sisu omavahel, samal ajal järeldusi tehes, kasutab lugedes erinevaid lugemisstrateegiaid (nt selgitab võõra termini tähendust, jätab meelde tähtsaid fakte, joonib alla, teeb märkmeid), elab loetavasse sisse, tõlgendab loetavat ja teeb järeldusi. Pärast lugemist tuleb oskuslik lugeja teksti või selle osade juurde tagasi, sõnastab teksti peamõtte oma sõnadega, teeb märkmed või kokkuvõtte ja mõtleb loetu üle järele. (6) Ainult õpilaste aktiivne osalus lugemis- ja mõtlemisprotsessis, nagu õppimisprotsessis üldse, muudab õppimise tõeliselt viljakaks. See arusaam tugineb tänapäevasele õppimise ja õpetamise mudelile, mis kirjeldab mõtlemist kui kognitiivset protsessi
päris tobedaid. Olen jätnud sellised tegemata" (Valme, 1998) 8 2.3 Lasteluule 2.3.1 ,,Lahtiste uste päev" (1970) Lasteluulekogumik ,,Lahtiste uste päev" ilmus aastal 1970 ning aastal 1971 võitis kogumik J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. Kogumikus võib märgata püüet lähendada lasteluulet tolleaegsele rõhutatult assotsiatiivsele uuele luulele. Tavapärasest keerukam kujundivalik nõuab lugeja intensiivsemat suhtumist loetavasse, fantaasia suuremat liikuvust. Kuid ka teemade poolest on raamat värske ja julge: siin pakutakse mõistuluulet (,,Noorte lehtede päev", ,,Midrimaa", ,,Väike kuningajutt"), poeetilisi muinasjutte ja kujutlusmänge, milles rõhutatakse fantaasia, unistuse ja igatsuse vajalikkust inimeste emotsioonide kujunemises (,,Mänguvesi", ,,Lugu kuldraudadega ratsus"). Nende tõsiste ja pisut nukrate värsside kõrval leidub ülemeelikuid luuletusi, nagu ,,Aabitskuke kevadelaul", ,,Päikese
meid puudutanud. See on varuks olulistel eluhetkedel. Oleme oma tekstiliste võimaluste poolest maailmakultuur. Kindlasti ei kuulu me sinna oma loomuliku jõu ja suuruse tõttu, vaid me oleme end rahvana üles töötanud ja seda tuleb noore inimesena osata hinnata ja säilitada. Lugemine on tähtis, sest selle kaudu saadakse kätte peamine info. Oluline on iseenda arendamine lugejana. Eesmärgiks on kujuneda isiksuseks, kes suhtub loetavasse vabalt. Teab, et loetu tähenduse looja on ta ise. Ta on niisiis kasvanud iseseisvaks mõtlejaks. 38 Iga teksti lugemine on kasulik.Sellepärast vajaneb lugu pidada kooli pakutavast, seega kohustuslikust kirjandusest. Selleks on enamasti klassikaline kirjandus. See, mis on üle maailma parimaks tunnistatud. See on põlvkondade, inimsuse valik ja seda tuleb
annaabi.ee 
