4 LEVIK, ELUPAIK Viigerhüljes on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja-Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres. Sinna on ta jäänud viimase jääaja reliktina.Viimasel ajal on viigerhülged Eestis väga haruldaseks jäänud, hiljutistel loendustel on isendite arvuks saadud alla tuhande. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 5 TOITUMINE Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Peamise toidu moodustavad kalad. Koht ökosüsteemis
Üks kolmest Läänemeres elavast hülgeliigist hallhülge ja randali kõrval. Meie rannikute viiger ehk nn Läänemere viigerhüljes on üks viiest viigerhülge alamliigist. Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Erinevalt mitmetest teistest liikidest pole nad otseselt seotud madalaveelise merega, kuid eelistavad siiski saarterikka ja lahtedega liigestatud ranniku lähedust. Viimasel ajal on viigerhülged meil haruldaseks jäänud, hiljutistel loendustel (2010) on isendite arvuks saadud ligi 1500, kokku elab Läänemeres 7000–8000 viigrit, peamiselt Botnia lahes ja Ahvenamaa vetes. Nende arvukuse vähenemise üheks põhjuseks on järjest sagenevad jäävaesed talved, mis kahandavad paljunemiseks sobilikke võimalusi. Globaalselt on viiger üks arvukamaid ja laiemalt levinud hülgeliike üldse. Ta asustab kõiki arktilisi meresid ning ka Atlandi ja Vaikse ookeani põhjapoolseid rannikuid, mis talvel jäätuvad.
mõistetud vaatamata vaimsele haigusele/puudele. Nende hulka kuuluvad otsused, kus ei olda süüdi hullumeelsuse tõttu, mitte vabadusekaotuslikud karistused, trahvid ja hoiatused, ja üleviimised kohtuhaiglatesse. Lisaks on kuriteoregistril suurepärane katvus; ainult 0,05% vägivaldsetest kuritegudest oli kaduma läinud seotud isikukoodid 1988 ja 2000 vahel. Sotsiaaldemograafilised muutujad Perekonnaseisu ja sissetuleku andmed olid kogutud alates 1970 ja 1990 siseriiklikel loendustel. Kui andmed üksikisiku tulu kohta olid kadunud, siis kasutati leibkonna sissetulekut kas 1970 või 1990 aasta rahvaloendusest. Vallalise perekonnaseis oli määratletud kui abiellumata, lahutatud või lesestunud (aga sisaldas neid, kes olid vabaabielus). Immigrantidena määratleti isikud, kes on sündinud väljaspool Rootsit või kellel on vähemalt üks vanem sündinud väljaspool Rootsit. Peamistes analüüsides kadunud andmeid ei asendatud arvelepaneku ega teiste meetoditega. Analüüsid
fikseeritud. Nõukogude ajal vaikiti see loendus olematuks. Rahvaloendused Nõukogude ajal 15.jaanuaril 1959 Toimus nõukogude aja tingimustes ja Moskva korraldusel . Kõrgest suremusest hoolimata oli rahvaarv Eestis suurem kui kunagi varem loendatud 1 196 791 inimest .Rahvusstruktuur oli põhjalikult muutunud : eestlaste osakaal oli kahanenud 74,5 protsendini, eestlasi oli alla 900 000 . Seda oli vähem kui eelmistel selle sajandi loendustel. Venelaste osakaal oli kasvanud 20 protsendini ( ilma Petserimaata oli see varem olnud 4 protsenti ). Suurenenud oli soomlaste, sealhulgas ingerlaste ja karjalaste osa (1,4%), olid tekkinud ka täiesti uued rahvusrühmad - ukrainlased (1,3%) ja valgevenelased (1%) . 15. jaanuaril 1970 Toimunud rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on suurenenud 13,3% , Eestis elas 1 356 079 inimest
Keha katab enamasti pruunikas karv. [3] Joonis 1. Nahkhiire kehaehitus[3] Tõmmulendlane on inimese peopesast natuke väiksem - kaal jääb keskmiselt 4,3-9,5 grammi vahele ja keha pikkus 36-48 millimeetri vahele. Värvuselt on tõmmulendlane pruunikas-kollakas (vaata ka Joonis 2). [2] Välimuselt on tõmmulendlane väga sarnane habelendlasega (Myotis mystacinus), seetõttu saab neil kindlalt vahet teha ainult talvistel loendustel[4]. Kahte liiki saab kindlalt eristada vaid hammaste kuju ja isase suguti järgi. Lisaks leidub erinevusi ka välimuses: tõmmulendlane on suurem ja ta ninasõõre on südamekujuline (habelendlasel komakujuline). [3] 4 Joonis 2. Tõmmulendlane [2] 1.2. Tõmmulendlase elutegevus Ka elutegevuselt on tõmmulendlane sarnane teiste nahkhiirtega. Toitub putukatest (põhiliselt
tulemusena saanud materjalidest. Triinu Tõrv on loendusi Peeter Suure Merekindluse positsioonis nr 6 läbi viinud alates aastast 2005. Käesolevas töös kasutan nahkhiirte talvitumisperioodi iseloomustamiseks ja selle analüüsimiseks loenduste tulemusena saadud andmeid. Loenduse vahemikku jäävad perioodid: 2008 jaanuar- märts, 2008 august- detsember ja 2009 jaanuar- märts. Lisaks on kasutatud ka 2007 aasta loenduste käigus kogutud andmeid. Autor viibis ise loendustel 2008 oktoober- 2009 märts. Välitööde käigus viidi täisloendus läbi Pääsküla maa-aluste käikude süsteemis nr 1. Liike tõmmulendlane (Myotis brandtii) ja habelendlane (Myotis mystacinus) käsitletakse antud töös liigina tõmmulendlane (Myotis brandtii), kuna nendel kahel liigil ei ole võimalik välisel vaatlusel vahet teha, ilma looma puutumata. Kõik erinevatest allikatest kogutud loendusandmed on töödeldud programmis MS
annaabi.ee 
