docstxt/1305113576138462.txt
b. teisendada funktsioon kasutamaks soovitud element baasi loogika elemente c. luua skeem Kaitsmine: a. olla valmis selgitama, kuidas ülessannet lahendasid b. kuidas lahendaksid sarnaseid probleeme. c. mõiste selgitused { disjunktiivne/konjunktiivne normaalkuju, karnaugh kaart, tundmatud muutujad Karnaugh kaardis, De Morgani seadused, jne } d. demonstratsioon korrektsusest {voo diagramm või loenduriga simuleerimine, ...} e. "Mis juhtub, kui ... ?" - tüüpi suvaline küsimus Kusjuures segmentindikaatori segmendid on markeeritud alljärgnevalt: Näide (segment a, nor baas) Segmentindikaatori segmendi a väärtused arvude 0 - 9 korral on {1, 0, 0, 0, 1, 1, 1, 0, 1, 1}, ning ülejäänud väärtuste korral meid väljund ei huvita. Diletant teeks disjunktiivse või konjunktiivse Karnaugh kaardi, kus tundmatud võimaldavad paremat minimaalset kuju valida
Tabel 1. Arv 19 leidmine 2nd süsteemis. T5 T4 T3 T2 T1 Trigerid 16 8 4 2 1 2 astmes 0-3 1 0 0 1 0 Arv 2nd süsteemis Kuna minu skeemil on tegemist 19nd loenduriga (st loendur loendab 0st 12ni) siis teisendame kümnendsüsteemist arvu 19 kahendsüsteemi. Vastavalt tabeli järgi saame 10010 (19=18+1). Joonis 3. Analüsaatori sisu. Järeldus Trigerid nullitakse kui loendur on lugenud 19 ühikut (0-12) ehk 2 nd süsteemis 10010 ja 16nd süsteemis 12, ehk kui indikaator kuvab näidu ,,12" siis süsteem teeb restardi ja loendamine hakkab jälle ,,0"st pihta.
EPROM 73. Kombinatsioonloogika (üldmõisted) 74. Multiplekser 75. PROM 76. ROM 77. Välistav "VÕI" (skeem, tõeväärtuse tabel) 78. Asünkroonne lahutav loendur 79. Asünkroonne RS - triger 80. Asünkroonne summeeriv loendur 81. Loendurid (liigitus, omadused) 82. Loendustriger (“T”-triger) 83. MS-struktuur 84. Registrid 85. Sünkroonne RS - triger 86. Sünkroonne summeeriv loendur 87. Kahekordse integreerimisega ADM 88. Lihtne DAM 89. Loenduriga ADM 90. Paralleelne ADM (Flash) Küsimuse konkreetne sõnastus eksamipiletis võib veidi erineda siintoodust. Eksamil tuleb vastata kirjalikult viiele küsimusele ja lahendada ülesanne, milles tuleb etteantud lülitusskeemi jaoks välja arvutada ühe lülituselemendi väärtus või pinge (või voolu) väärtus lülituse mingis punktis. Ülesannetes käsitletavateks teemadeks on operatsioonvõimendi rakendused, bipolaartransistoridega võimendusastmed, lihtsad
suhtelise odavuse tõttu kasutati vahelduvvooluahelates kõige sagedamini energiamõõtmiseks induktsioonarvesteid. Nende tööpõhimõtet on kirjeldatud eelpool (vt lk 95). Joonisel 2.101 on esitatud sellise arvesti lihtsustatud skeem. Induktsioonarvestite konstruktsioonid on väga erisugused [23, 42, 45, 48] ja sõltuvad seadmete kasutusalast. Kodutarbijatel kasutatakse elektrienergia arvestamiseks ühe- või kolmefaasilisi arvesteid, mis võivad olla varustatud kahe kettapöörete loenduriga eri tariifiga energia arvestamiseks. Kolmefaasilised mõõturid kujutavad endast tavaliselt kahe- või kolmesüsteemilisi energiaarvesteid, millel on vastavalt kaks või kolm voolu- ja pingemähist, mida ühendatakse kolmefaasilisse võrku analoogselt vattmeetrite abil võimsuse mõõtmise skeemiga (vt joonis 2.86). Induktsioonarvestite mõõtetäpsus on tavaliselt 2%, harvemini 1%. Kuna arvestite näidu alusel toimub elektrienergia eest tasumine, on nii elektrienergia
suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktiimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam tegelikult loendatud impulsside arvule ning süsteemis tekib viga. Vea vältimiseks tuleb vähendada taktiimpulsside sagedust, mis omakorda alandab kogu seadme töökiirust. Rööpülekandega loendurit kasutatakse suure töökiirusega seadmetes. Võrreldes jadaülekandega loenduriga toimub trigeritevaheline signaalide ülekanne kõigi astmete jaoks korraga ning seetõttu ei sõltu hilistumine loenduri astmete arvust. Rööpülekandega loenduri skeem ja signaalidiagramm on joonisel. Rööpülekandega loenduri iseärasuseks on, et sisendimpulsid antakse kõikidele trigeritele korraga ning eelmiste astmete väljundid lülitatakse järgmiste astmete trigerite sisenditesse. Nii valmistatakse järgmised astmed ette ümberlülitumiseks, mis
R0 Skeemilise lahenduse puudused: 1) raskused täppistakistitega väiksemate "kaalutegurite" puhul R/8 2) tugipingeallika pinge sõltub koormusest. Püsiva impedansiga maatriksi kasutamine. R1 U välj = -U t (Z 0 + 2Z 1 + 4 Z 2 + 8Z 3 ) 16 R 192 (). 6.8.2 ADM. Loenduriga ADM. Kõige aeglasem meetod, saab kasutada siis, kui sisendsignaal ei muutu liiga kiiresti. Paralleelne ADM (FLASH). Kõige kiiretoimelisem meetod. Kulutused on aga suured. Läheb tarvis mitu komparaatorit. Kui tahame tulemuseks saada n-bitilist n väljundkoodi, siis on vaja 2 -1 komparaatorit. 4 Alltoodud näites n = 4, vastavalt komparaatorite arv: 2 1 = 16 1 = 15.
• suunata/ kahesuunaline; • loenduri tüüp; • kalibreerimisfaktor; • 0,5 korrektsioonifaktori kasutamine; • külastuste koguarv; • pääslate arv; • ajastus; • installeerimiskuupäev; • andmete allalaadimise sagedus; • viimase kalibreerimise kuupäev; • taaskalibreerimise sagedus; • iga konkreetse loenduriga seotud toimingute eest vastutav inimene ning tema kontaktandmed. 3. Kui külastajate seire rakendub reaalse suurema projektina, peab andmebaasi andmete ja aruandluse osa kajastama ka vajalikku korrektsioonikoefitsienti ja valemeid konkreetse asukoha külastajate koguarvuni jõudmiseks. Soome Metsavalitsus (Metsähallitus) soovitab ala külastajate koguarvuni jõudmiseks kasutada järgmist võrrandit (Kajala et al. 2007):
suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktiimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam tegelikult loendatud impulsside arvule ning süsteemis tekib viga. Vea vältimiseks tuleb vähendada taktiimpulsside sagedust, mis omakorda alandab kogu seadme töökiirust. Rööpülekandega loendurit kasutatakse suure töökiirusega seadmetes. Võrreldes jadaülekandega loenduriga toimub trigeritevaheline signaalide ülekanne kõigi astmete jaoks korraga ning seetõttu ei sõltu hilistumine loenduri astmete arvust. Rööpülekandega loenduri skeem ja signaalidiagramm on joonisel 1.12. Rööpülekandega loenduri iseärasuseks on, et sisendimpulsid antakse kõikidele trigeritele korraga ning eelmiste astmete väljundid lülitatakse järgmiste astmete trigerite sisenditesse. Nii valmistatakse järgmised astmed ette ümberlülitumiseks, mis toimub sisendimpulsi
kanti ning üheksate riviga on kohe näha, et tegemist pole õige asjaga. Esimesele veerule saab nimeks id või kood. Kui pole erilist põhjust selle veeru ära jätmiseks, siis üldjuhul tasub see id-veerg alati panna. Nõnda on igal real järjekorranumber, mille järgi saab rea poole pöörduda. Muidu võib kergesti juhtuda, et kahel asulal või kahel inimesel on sama nimi ning hilisemate päringute või muutmiste juures pole selge, millise reaga tegeldakse. Kui aga panna loenduriga tulp, millel traditsiooniliselt on nimeks id, siis sellist muret ei teki. Kuna tabeleid võib andmebaasis olla mitu ning nende vahel on enamasti seosed, on kasulik ID-le lisaks kirjutada ka mõni täpsustav märkus nt LinnID. Sellisel juhul saame kõikjal, kus vaja viidata linnale kasutada sama väljanime. Kõik nimed peavad algama tähega, millele võivad järgneda nii tähed kui ka numbrid. Täheks loetakse ka alakriipsu
annaabi.ee 
