1. METEOROLOOGIA - teadus maa atmosfri ehitusest, omadustest ja protsessidest, meteoroloogilistest elementidest. KLIMAtOLOOGIA - uurib kliima tingimusi,vtmeid 3.HU KOOSTISOSAD - lmmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, ssihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB PIKESE KRGUSEST HORISONDIL - kui pike
loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. eluta looduses esinevad anorgaanilised ained. orgaanilised hendid on iseloomulikud elusloodusele. ***MAKROELEMENDID: Hapnik O- kindlustab toitainete lhustumisel ja hingamisel. Ssinik C- kuulub samuti biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosnteesi lhteaine; hingamise ja krimise lpp-produkt. Vesinik H-biomolekulide koostises, vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustumisel. Lmmastik N- aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P- rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste hendite N ATP koostises. Vvel- leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. ***MIKROELEMENDID: naatrium na kaalium k- kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuvline element. osalevad nrviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tstoplasmas, transpordiprotsessid. kaltsium ca- luu ja khrkoe koostises, vere hbimine, lihastes, reguleerib vee hulka organismis
jt.) 1.) lineaarne ahel 2.) hargnenud ahel 3.) tskliline ahel ergastumise tulemusena tekib neli kovalentset sidet ning ssinik on psiv. rni pole, sest tal on veel d-orbitaal, kuhu elektrone ei jtku ja nt hapnikuga vib ta moodustada psiva sideme. 4) Ssiniku, lmmastiku, hapniku valentsolekud ja struktuuride nited ssinik - neli valentsolekut 1.) neli ksiksidet, nt metaan 2.) kaks ksik, ks kaksikside nt etaan 3.) kaks kaksikut nt CO2 4.) ks kolmik ja ks ksik nt etn lmmastik - kolm valentsolekut 1.) 3 ksiksidet 2.) ks kaksik, ks ksik 3.) ks kolmikside hapnik - kaks valentsolekut 1.) kaks ksikut 2.) ks kaksik 5) Orgaanilises keemias kasutatavad valemid 1.) summaarne ehk molekulvalem 2.) klassikaline ehk tasapinnaline struktuurvalem 3.) lihtsustatud ehk lhendatud struktuurvalem 4.) ruumiline struktuurvalem 5.) nurkvalem ehk molekuli graafiline kujutis 6) Orgaaniliste ja anorganiliste ainete vrdlus. org - * peamiselt kovalentne side
kossteemis. ssinikdioksiidiks, veeks jt. aineteks ning hiljem tekib neist uus elusaine. Eriti oluline on ssiniku-, lmmastiku-, fosfori-ja vvliringe. A- e toimub kossteemides ja nende allosades, kusjuures aine mingi seisund vib korduda tundide, pevade, aastate vi pikemate ajavahemike jrel. Elusaine komponendid e. biogeensed elemendid Phielemendid (20-60 aatom %) vesinik H, ssinik C, hapnik O -vajalikud kikides raku orgaanilistes hendites. Makroelemendid (0,02-2 aatom %) lmmastik N - aminohapetes ja valkudes, naatrium Na, magneesium Mg kofaktor ensmides ja klorofllis, fosfor P- nukleiinhapetes ja osaleb energia lekande reaktsioonides rakus, vvel S - valkudes, kloor Cl, kaalium K, kaltsium Ca kofaktor ensmides, koostisosa membraanides. Mikroelemendid (<0,001 aatom %) boor B, rni Si, vanaadium V, magneesium Mn, raud Fe, koobalt Co, vask Cu, tsink Zn, molbdeen Mo, jood I. Toimid rakus kui ensmide kofaktorid.
kestvate verejooksudena, see on vere hbimatus. Sellistel puhkudel kasutatakse vereplasma lekandmist. Sageli tekkivad verevalumid naha alla, lihastesse ning kluste vahele liigestesse. Kessoontbi - inimesed kes ttavad krgenenud atmosfri tingimustes on ohustatud kessoontve tekkimisega. Nendes tingimustes kllastub veri ja koevedelikud suurenenud hulka hapnikuga ja lmmastikuga. Sukelduja puhul peab tusma pinnale aeglaselt, et rhk alaneks pikkamda. Kui rhk alaneb kiiresti hakkab lmmastik erituma mullidena, mju on kesknrvi ssteemile ja esinevad selja- ja peaaju kahjustused, te tunnete suurt valu jsemetes ja htlaselt tekkib unisus. Esinevate smptomite puhul, tuleb haigenendu viia krge rhu tingimustesse ehk rekompressiooni. ##ISIKSUSE TEST## 1.jah - E 2.jah - N 3.ei 4.ei 5.jah 6.ei 7.ei 8.ei 9.jah - N 10.jah - E 11.ei 12.jah 13.jah - E 14.ei 15.ei - E 16.ei 17.jah - E 18.jah 19.jah - N 20.jah 21.jah - N 22.jah - E 23.jah - N 24.ei 25.jah - E 26.ei 27.jah - E 28.jah - N 29
elemendiks kus protsess toimub on m ##PLEMISPPRTSESSI PLEMISBILANDS## Oleneevalt juurdeantav hukogusest hu kogusest, tehakse vahet tieliku ja mittetieliku plemise vahel. Ktuse tielik plemine see on ktuse plevelementide keemilise hinemise protsess huhapnikuga, mis toimub kindlal temperatuuril ja millega kaasneb maksimaalne soojuse eraldumine, st kik plevelemendid plevad ra. Plemisel moodustunud plemisgaasid siseldavad jrgmisi komponente: CO2,SO2, lmmastik ja hapnik. Mitteielik plemise korral suitsu gaasid sisaldavad plevaid komponente, mis ei ole ra plenud. Keemiline plemiskadu, kui avastatakse suitsugaasides CO, H2, CH4 )phjuseks on, et ku on vhe). Mehaanlised mittetielikud plemised aegajalt vetakse tuhaproov ja viiakse keemialaborisse ja keemikd teevad analsi jakui tuhas avastatakse ssiniku, seda nimetatakse mehaaniliseks mittetielikusk plemiseks (mingil phjusel tolmuosakesed ei plenud ra).
annaabi.ee 
