siis lks hire tle (see thendab, et ta hakkas kva hlega nutma). Kui hel korral Jaan ngi, kuidas Krhva ja teised elad poisid Hiret kiusasid, siis lks ta teda kaitsma. Ta haaras Krhva lgadest kinni ning tukas teda ukse poole, kuid just lks uks lahti ning uksest astus sisse juhataja. Mees hakkas kohe prima, mis toimus ning Krhva ajas kik Jaani kaela. Jaan ei hakanud vastu vaidlema, vaid leppis sellega, mida Krhva valetanud oli. Juhataja kskis tal tund aega nurgas seista ning lahkus siis. Jaan lkski nurka ja seisis, kuid teised poisid tlesid talle, et ta vib sealt ra tulla, juhataja lks ra ju, kuid Jaan vastas, et ega see seismine tal tkki kljest ra ei vta. Nii siis noor poiss seisiski seal ning kik piilusid teda tekiservade alt. Lpuks, kui tund aega tis sai, lks ta oma voodisse, kus Vino talle tles, et oli teda koguaeg jlginud, kuidas ta seisis ning melnud, et ta on terasest mees, sest peale selle, et ta suutis Krhvaga
Kuna kitsil peremehel musta jnest polnud, vttis ta musta kassi. Tegi siis nii nagu ksti ja vana peremees ilmuski vlja, aga tles, et kitsi peremees jrgmisel neljapeval tagasi tuleks. Nii peremees tegigi. Sellel neljapeval lepiti kokku, et jrgmisel neljapeval tuleb kitsi peremees oma jnesega ja vana peremees oma sulase ja tdrukuga. Nii tehtigi. Slmisid siis lepingu kaks korda seitsme aasta peale ja kitsi peremees pidi andma lepingu testuseks kolm veretilka. Seda tehti ja nii lkski. Sulase nimi oli Puulane ja tdruku nimi oli Tohtlane, kes sa ei tahtnud, aga neid tuli seks vette panna. Lks siis kaks korda seitse aastat mda ja peremees lks hel hommikul sulast ja tdrukut vaatama, kelle asemel ta leidis hoopis puuknnu ja kasetohtu. Kui ta redelist hakkas alla ronima, kgistas vana peremees ta ra, kellele ta oma hinge oli mnud. Lesknaine aga suri muresse.
Alani maja juurest mdusid tihti kotimehed, kellega Alanile meeldis vga rkida. he kotimehe nimi oli Viiuldaja, sest ta hoidis oma pead viltu just nagu mngiks viiulit. Alanile meeldis Viiuldajaga rkida. Paar peva peale Viiuldaja viimast klaskiku said Alan ja ta isa teada, et Viiuldaja oli oma enese lkkes surnuks plenud. Kotimehed rkisid temaga erinevalt.ks hulkurist metsamees McLeod, lubas Alani vssa, kus ta ttas kaasa vtta, kui poisi vana lubab. Kuna Alani isa lubas, siis lkski Alan koos McLeodiga vssa mehele appi. Raamatus jutustab Alan vga elavalt, kuidas nad Peteriga vankri kriuksudes mda teed sitsid. Ta seletab pikalt suursugusest metsast, kust nad lbi sitsid. Peter jutustas Alanile palju lugusid ja Alan kohtus tnu sellele reisile paljude uute inimestega. Peale teekonda, tahtis isa teada kiki ksikasju, mis seal juhtus. Alani isa pidas hobuseid juhtides ksi vga oluliseks. Seal mainib Alani isa mitme aasta kohta esimest korda, et Alan ei suuda ratsutada
Liisu ei toibunudki vaid suri . Mikk ja Mann paranesid . aga ema rohtudeks oli ikka veel raha vaja . Jaan hakkas Kaarlit taga igatsema , kuna hda ajab hrja kaevu . Jaan kutsus emale kirikupetaja , kuna Kai seda nudis . Kuid Jaanil ei olnud kirikupetajale rubla maksta . Kirikupetaja pidas epsli maha ja tundis end solvatuna . Samuti tundis ka Jaan ennast halvasti . Peagi ilmus Kohi - Kaarel vlja ja andis Jaanile lesande viia laadale ks hobune ja maha ma . Jaan lkski sel teele , kartusest le la vahtides . Laadal ms ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha . Ta kohtas Hansu , kellega mindi koos krtsi . Peagi ootas Jaani ees kodutee , kuid siis tuli julgus ja suur rahahimu , et kui raha oleks tema oma , sellest rahast kuulub talle vaid vike osa . repealt oleks ta teepealt hobuse varastanud , aga teda segati ja asi ji katki . Selle eest varastas ta hest saanist saapad . Ta judis peaaegu koju ja ngi ,et Virgu Anni kambris pleb tuli . Ta ngi
kuningas suri. Troonile sai uus kuningas, kellel olid teised sbrad. Otsiti ettekne, et Cid ukonnast minema kihutada, soosingust ilma jtta, maavaldusest ilma jtta, sissetulekust ilma jtta. Cid saatis oma ttred ja naise kloostrisse peavarjuks. Pantis oma varanduse juutide juures, sai sularaha vastu. Tegi petukaupa, kavaldas juudid le. Saadud raha eest sai ta maksta oma sjameestele palka. Tema mber hakkas kogunema ikkagi mttekaaslasi, teisi trjutuid ja soosingust ilmajnuid. Nii ta lkski oma vesalgaga mauride vastu vabatahtlikult.Cid oli, vaatamata oma viksele salgale, edukas. Temaga liituti, kui nhti, et temas on judu ja vimu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati vallutatud saagist pani poole krvale ja andis poole kuningale, et oma lojaalsust nidata, et ta austab kuningat. Kuningas sai aru ja andestas talle selle etteknde. Ta oli valetanud, teinud valesdistuse, nd vttis tagasi. Vidab, et ta oli oma vea heastanud
annaabi.ee 
