................... 69 6.4. Supervisiooni süsteemi maksumus............................................................................................... 72 7. Kokkuvõte ............................................................................................................................................. 74 7.1. Kehtiva lastekaitsesüsteemi probleemid...................................................................................... 74 7.2. Hinnang LKSi eelnõule .................................................................................................................. 75 7.3. Lastekaitseseaduse positiivsed mõjud.......................................................................................... 85 7.4. Süsteemi rakendamisega seotud kulud ........................................................................................ 85 7.5. Soovitused hindamiste läbiviimiseks tulevikus....................
Lapse õiguste konventsioon sisaldab rahvusvaheliselt tunnustatud õigusi, mis kuuluvad igale lapsele kogu maailmas alates lapse sünnihetkest kuni 18-aastaseks saamiseni. Konventsiooni artiklid sisaldavad nii lapse põhiõigusi ja -vabadusi kui ka poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi . 1.2 Laste õigused Eestis Õigused, mis kehtivad lastele Eestis sätestab Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (edaspidi LKS) II peatükk nimega lapse õigused. LKSi II peatükk loetleb ülesse lapse põhiõigused, mis tulenevad Põhiseadusest ning sätestab nende rakendamise ja kaitse. Laste õiguste loetuelu on ammendav. Eelkõige tulevad laste õigused 1989 aastal ÜRO poolt vastuvõetud laste konventsioonist, mille Eesti ratifitseeris 1991 aastal ning juba järgmiseks aastaks oli Eesti väljatöötanud oma lastekaitse seaduse, mis on esimene otseselt lapsi puudutav ja neile suunatud seadus Eesti ajaloos. Riik peab kandma hoolt
(Erijuhud: park, arboreetum ja puist) Hoiuala: elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Nt. Linnualad, loodusalad. Kaitsealune liik- nt.rabapüü. taime-, seene-, loomaliik, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse. Liigid jaotatakse: I kategooria (rangeim) II kategooria III kategooria Püsielupaik- väljaspool kaitseala asuv, LKSi kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: • kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; • kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; • lõhe või jõesilmu kudemispaik; • pruunkaru talvitumispaik; • jõevähi looduslik elupaik; • mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak Kaitstav looduse üksikobjekt– teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu,
kasvukohti või leiukohti kaitstakse LKS'i alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel. Kivistised ja mineraalid- kaitsekategooriasse kantud kivistis, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Fun: kaitse, soodne seisund. Nt kõre, käsnad, kõre (I, II, III kategooria) 4.Püsielupaigad: väljaspool kaitseala asuv, LKSi kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: a) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; b) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; c) lõhe või jõesilmu kudemispaik; d) pruunkaru talvitumispaik; e) jõevähi looduslik elupaik; f) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. Fun: kaitse, soodne seisund. 5.Kaitstav looduse üksikobjektid- teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega
Kokku 344 ala, millest suur osa on veeala Hoiuala teatis: Looduslike tingimuste muutmine (v.a elamu- ja õuemaal tehtavad tegevused): kavandatud tööde kirjeldus, maht ja aeg ning nende tegemiskoha skeem. KKA kolm võimalikku lahendust: keelata, teatud tingimustel lubada, lubada. 3. Liigid: I kategooria (rangeim); II kategoori; III kategooria. Kaitse: kaitseala, hoiuala, püsielupaik. 4. Püsielupaik: Väljaspool kaitseala asuv, LKSi kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik. Püsielupaik võib olla määratletud ka pesapuu ja raadiusega. Teavitamiskohustus; Uus püsielupaik - sihtkaitsevööndi kaitsekord; Ajalised liikumispiirangud; Inimesel on keelatud viibida kalju- ja merikotka püsielupaigas 15. veebruarist 31. juulini, madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15. märtsist 31.
annaabi.ee 
