veidruste eest pääsemiseks (lk62) Peeter & äikesetorm (lk67) Eero sündis ja elas algul maal, luuletas aga linnast (lk69) August uuris naabermaja igavat elu; kord nägi üht naist (lk75) Augusti seiklus vene okupatsiooni ajal; hoiti saunas vangis (lk78) Laurat sõidutas tundmatu mees linnast välja ja palus naiseks; Laura keeldus & nüüd on tal ärev olla (lk80) Maurer & linnafunktsioonid; elupaigad (lk87) Theo on eneseimetleja, talle meeldivad peeglid; rääkis naistele unenägudest (lk92) Theo leidis vigastatud joodiku (lk96) Peeter & arusaam inimestest head & halvad; kaugemad riigid on tema arvates koledad (lk99) Keegi teeb Eero üle nalja (lk105) Maureri meenutus, kuidas kohtas naist & lubas ta naiseks võtta 4a tagasi (lk116) August üritab ravida hambaravi viinaga; lõpuks läheb arstile (lk129)
praktiliselt ei saagi. Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel. Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna. Insektitsiididega ei hävita. 3. Ripalane - (lk83) terviljadel. Vähem tähtis. Taimede mahla imejad. Kahjuritena toimivad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, imedes pähikutest mahla. 4. Hernekärsakas (lk86) lehed on nagu kolhoosi lehmades kõrvad vanasit. Lehed äärest auklikud. 5. Hernemähkus (lk87) Herneuss. Sööb herne vilju kaunas. Varastes külvides pole nii palju. 6. Maakirp (lk88) Hüppavad kui sõrm juurde panna. Kahjustavad ristõielisi ja võivad täiesti hävitada saagi. Mai kuus kuumaline. Lehtpuu tuhka panna kui kirbud on. Sügiskünd. Lehtedel kollakas täpid, esialgu idulehtedel, võib ka pätis lehtedel. Ristõieliste umbrohtudel paljuneb. Puhitud seemed. 7. Hiilamardikas (kl89) Rapsi puhul pritsimine, mitte õitsemise ajal. Koolased mardikad
Suurriikidel oli käes aeg järele proovida oma närvide vastupidavust. Taastunud oli relvastuse võidujooks rahu tingimustes. Vahepeal, 1. jaanuaril 1946 tegi Jaapani keiser Hirohito noil aegadel tahendusrikka zesti: ta ütles lahti oma jumalikust paritolust. Kasutatud kirjandus ,,Sündmused, mis muutsid maailma" Tallinaa raamatutrükikoda, 2006, lk 190-194 Hogg, Ian V., ,,Hutchinsoni lahingute leksikon", lk 86-87; 200-201 Ovtsinnikov V., ,,Kuum tuhk", Eesti raamat 1985, lk87-90 Gerste R.D., ,,Ameeriklased otsustavad hetked", Kunst 2003, lk 233-240 7
hinnaga süüa (hetkel sellist hüve antud toitluskohas ei ole). Töötajad, kes ei ole hilinenud ja on korretkselt tööl käinud juhataja peaks nende vastu olema mõistvam (nt kui töötajal on vaja põhjendatult varem töö juurest lahkuda). Juhataja võiks kaasata oma töötajaid rohkem näiteks töögraafikute koostamisesse, et kõik saaksid oma aega planeerida (kaasaarvatud abitöölised) töötaja valib oma tööaja vähemalt osaliselt ise (lk87). Ennekõike võiks antud organisatsiooni juht mõelda sellele, et teha tööjaotus, kus põhikohal töötav teenidaja oleks kassas, teine aitaks teda toitude toomisega köögist ja lauda toimetamisega, kolmas hoiaks kohvikute lauad korras (lk125). Kui on toimumas suuremad üritused, peaksid töötajad teadma kindlat tööjaotust. Näiteks kes paneb kohvitassid lauale, kes tegeleb veiniklaaside väljapanekuga ja nende täisvalamisega, kes koristab lauad ära jne.
Ta on #2 mees Siegfriedi jrel oma tugevuselt. Tronje hakkab Siegfriedi meelitama, et kui nad lhevad koos vitlem, siis saab seda haavatavat kohta kaitsta. Siegfried rgib vlja. Kriemhild tikkis risti Siegfriedi haavatavale kohale. Brunhildile on nd mrk teada ja mehed lhevad metsa jahile, seal kutsutakse Siegfriedit jooksuvistlusele, mille Siegfried vidab ja lheb allikale jooma, kummardub. Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi. Nuhtleb Tronjet, aga ta ei sure. (lk87-89 - IIosa) Kriemhild abiellub uuesti hunnide kuninga Attilaga. Meelitab vennad oma klla ja Tronje tuleb ka kaasa ja Tronje heidab raneetud varanduse Reini jkke, et needusest lahti saada. Kriemhildil nnestub oma vgesid vitlema panna Tronje ja Gntheriga. Nad tapetakse. Hagen ei tle, kuhu ta varanduse heitis ja see jb saladuseks. Leidub ka ks asjalik mees, Attila vasall, Berni Dietrich. Berni tles, et see lugu on nii jube, et isegi see, kes selle loo kttemaksuks
Ta on #2 mees Siegfriedi järel oma tugevuselt. Tronje hakkab Siegfriedi meelitama, et kui nad lähevad koos võitlem, siis saab seda haavatavat kohta kaitsta. Siegfried räägib välja. Kriemhild tikkis risti Siegfriedi haavatavale kohale. Brunhildile on nüüd märk teada ja mehed lähevad metsa jahile, seal kutsutakse Siegfriedit jooksuvõistlusele, mille Siegfried võidab ja läheb allikale jooma, kummardub. Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi. Nuhtleb Tronjet, aga ta ei sure. (lk87-89 - IIosa) Kriemhild abiellub uuesti hunnide kuninga Attilaga. Meelitab vennad oma külla ja Tronje tuleb ka kaasa ja Tronje heidab äraneetud varanduse Reini jõkke, et needusest lahti saada. Kriemhildil õnnestub oma vägesid võitlema panna Tronje ja Güntheriga. Nad tapetakse. Hagen ei ütle, kuhu ta varanduse heitis ja see jääb saladuseks. Leidub ka üks asjalik mees, Attila vasall, Berni Dietrich. Berni ütles, et see lugu on nii jube, et
annaabi.ee 
