leivasöömist, Pärtel&Leemet lähevad leiva pärast tülli, Leemet&Hiie&Ints lähevad Pirre ja Räägu juurde täid imetlema, joonistavad&laulavad, Pärtel kolib ära külla, 13. lk118 - aina rohkem kolib külasse, alles jäid üksikud, Vootele lohutab Leemetit ja räägib tulevikust, Leemet igatseb Pärtelit, Leemet&Pärtel saavad kokku külaservas ja Leemet on pettunud, sest Peetrusest on saanud külainimene, 14. lk128 - kõle ja tühi sügis, valmistutakse talveuneks, Ints kutsub enda juurde talvituma, onu Vootele&Leemet ärkavad unest ja lähevad põdrakintsu sööma, onu Vootele lämbub süües & sureb, Leemet murrab käeluu, ussid päästavad löpuks ta 15. lk141 - Vootele surmast möödas 7a, Leemet ainuke mees metsas ja Salme kolis Mõmmi juurde, Mõmmi otsib uusi naisi aga kõik kardavad teda 16. lk150 - ema tahab Leemetit ja Hiiet paari panna, elu metsas on
hakkama aeg-ajalt esineva foobse hirmu ja seoses sellega esineva pingega. Foobiad, mille all õpilased end tunnevad pinges olevat, koolitööd ei sega, kui siis mõningal määral sotsiaalfoobia all kannatavad õpilased. 31 KASUTATUD KIRJANDUS · Bourne, E. Ph.D ÄREVUSHÄIRETE&FOOBIATE käsiraamat,lk533 · Waters, R. Tuntud ja tundmatud foobiad,Koolibri, 2000.lk128 32 Interneti materjalid: · TÜ Kliinikum. Ravitavad foobiad. www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/40Foobiad.htm. 21.04.2009. · Didibau. Foobialeksikon. http://www.hot.ee/didibau/303.htm. 03.05.2009. 33 LISAD Lisa 1 Küsitlus Klass: Vanus: M/N 1. Kui tihti tunnete ennast pinges olevat?
Kuid Otto polnud nõus tegema midagi muud, kui ainult oma mootorit täiustama (8, lk 127). Gottlieb Daimler aga ehitas 1883. aastal ainult ühesilindrilise katsemootori ja konstrueeris selle juurde lihtsa aurustamisaparaadi karburaatori. Mootori, mida sai seada veokile, ehitas ta alles 1885. a. Selle mootori võimsus oli 12 hobujõudu. Novembris 1885. a. sõitis Daimler juba oma mootoriga varustatud vankris töökoda ümbritsevas aias ringi (8, lk128; vt lisa 9.). Kui jääda ajalise järjestuse ja tõe juurde, siis tuleb öelda, et sammu mootoriga kaksrattast kolme rattaga mootortõllani ei astunud mitte Daimler, vaid Benz (2, lk 37). Benz, kes oli kooliajast saadik kirglik jalgrattur, otsustas kolmel rattar veereva sõiduki kasuks. Ees oli väike kergesti juhitav ratas. Kaks korda suuremate tagumiste rataste vahel, seega sõiduki tagaosas, paiknes rõhtsa hoorattaga mootor. Jõudu kandis nagu jalgrattalgi üle kahekordsete lülidega kett
mäleta. „Kui lapsed hakkavad kõnelema, nutavad nad vähem.“(125) Laste eneseväljendus paraneb läbi kõne. Väitel, et laps nutab harva, kui tal kuulajaid lähedal ei ole – vaidlustaksin küll. Lapsi on erinevaid ja mõned neidst suudavad nutta päris pikalt ka üksi olles, kas nutetakse valust või jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav) „Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin
üldsegi nii hirmsad.“(lk120) Onu selgitamas kuidas tuleb elada olevikus. „Tundsin, et mul on valida, kas puhkeda nutma või elada end välja Pärtlit solvates, ja ma valisin teise tee.“(lk123) Leeme ei tea kuidas käituda kaua lahkund sõpra Pärtlit nähes kui too totralt ja pelgavalt sinusse suhtub. „...mitte miski ei saa olla koledam kui sulle ammu tuttava ja armsa inimese muutumine kellekski võõraks ning arusaamatuks.“(lk128) Peale Pärtli (peettruse) kohtamist külas. „Pärtel tahtis võimalikult kiiresti sulada oma uude ellu, samal ajal kui mina olin kahtlemata pärit vanast...Võib-olla tundis ta end mingis mõtes reeturina...ennekõike aga häbenes mind...Mul on praegu kerge öelda-mina poleks muutunud sääraseks matsiks, aga kardan, et ma valetan. Küllap oleks küla minugi endasse imenud...“(lk129) Leeme mõtleb kohtumise peale Pärtliga eile.
lapsed. Pärast seda nad lahkusid Sveitsist. Nad käisid Prantsuse konsulaadis, et viisat saada, mille nad said sekeldusteta aastaks. Nad üürisid maja, mis asus järve kaldal. Seal nad olid õnnelikud. Ning selles majakeses märkas Josef Heleni kõhul armi, mis jooksis üle ta kõhu. Ta oli seda ennegi märganud, nüüd aga torkas see pruunil nahal selgemini silma. (lk 125) Suve lõppedes läksid nad Priisi, kus nad said väikese toa. Nad elasid ühes hetkes korraga. (lk128) Kuid siiski ka nende õnnehetked pöördusid, Georg leidis nad üles ja nüüd seisis ta nende toa uksel. Lõpuks lasi Josef Helenil ja Georgil omavahel rääkida ja seejärel Georg lahkus. Aga ta tuli varsti tagasi. Kuigi Josefit polnud kodus põrkas ta Helenilt külast ära minnes taga kokku ning andis mehele kolm päeva tema õde Saksamaale saata.(lk142) Helen aga eitas, et tal midagi viga oli. Ja ta ei olnud mingil juhul nõus tagasi Saksamaale tagasi minema. Umbes 10
annaabi.ee 
