TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Liivar Luts AUTOBUSSILIINI TARTUPAIDE TÜRIRAPLAHAAPSALURAPLA TÜRIPAIDETARTU MAJANDUSLIK VÕRDLUS VARIANTIDELE: I =0,80 (1 VÄLJUMINE PÄEVAS), II =0,65 (2 VÄLJUMIST PÄEVAS) Transporditeaduskond Õpperühm: AT72 Juhendaja: lektor Kustas Rus Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATU 1. EKSPLUATATSIOONILISED ARVUTUSED 1.1 Vajalik autobusside arv 1.2 Nimestikuline bussipäevade arv. Bussipäevade arv ekspluatatsioonis. Kohtpäevade arv. Töötundide arv. 1.3 Busside tootlik läbisõit. Busside üldläbisõit. Sõitjate käive. 2
Kordamisküsimused 1. Kontrolltööks 1. Mis on absoluutne õhuniiskus? Õhu veeauru sisaldus 2. Mis on absoluutse õhuniiskuse mõõtühik? g/m3 3. Mis on suhteline õhuniiskus? % võimalikust maksimaalsest antud temperatuurist 4. Mis on suhtelise õhuniiskuse mõõtühik? % 5. Mis juhtub küllastunud veeauruga? Kondenseerub 6. Mis on kastepunkt? Temperatuur, millisel algab antud absoluutse õhuniiskuse korral veeauru väljumine aurufaasist vedeliku faasi (kondenseerub) 7. Mis juhtub õhuniiskusega kastepunktis? Muutub veeks 8. Mida võib põhjustada erinev veeauru osarõhk (nt toas kõrgema temperatuuri tõttu kõrgem veeauru osarõhk ja õues madalama temperatuuri tõttu madalam)? Veeauru liikumist läbi hoone välispiirete. 9. Millal on oht õhuniiskuse kondenseerumiseks ehituskonstruktsioonides? Temperstuuri languse tõttu saavutatakse ksstepunkt. 10
Väidetakse, et enne 25.eluaastat pole mees isaduseks küps Tähelepanuvajadus naine tegeleb rohkem iseendaga Suhted oma vanematega, eriti isaga muutuvad Kujuneb isarolli sisu romantiline isa/perekeskne isa/põgenev isa Muutused seksuaalelus Abituse tunne 3. Nimeta ära sünnituse faasid ja kirjelda, mis toimub Avanemisperiood/tuhud: kestab 2-18 tundi Väljutusperiood/sünnitus: kestab 15 min 2 tundi Platsenta väljumine/järelsünnitus: u 20 min peale lapse sündi tõmbub emakas koku, et väljutada platsenta 4. Apgari hindamissüsteem. Mitu palli saab laps, kelle pulss on üle 100, hingab korrapäraselt, vigiseb vaikselt, liigutab aktiivselt, keha on üleni roosa 10 PUNKTI
· Eelnev vestlus(et hüpnotiseerija mõistaks kliendi tõelisi vajadusi, samuti ta lootusi ja hirme ning patsiendile on see vajalik, et tunda end hüpnotiseerijaga mugavalt ja et tekitada usaldus) · Seisundisse viimine(transi esile kutsumine) · Seisundi süvendamine(kasutatakse samu meetodeid, mida transsi viimisekski) · Sisendus(olenevalt ravialuse vajadustest, soovidest) · Seisundist väljumine(pooldatakse sujuvat) · Lõpuvestlus(seansi analüüsimine)(Luhaäär, Ingvar, 2008) Transi esilekutsumine On olemas palju spetsiifilisi hüpnoosimeetodeid ning erinevad hüpnotiseerijad arendavad tavaliselt välja omaenda stiili. Üks levinumaid on selline, kus patsiendil palutakse kujutleda, et ta astub aeglaselt mööda trepiastmeid allapoole. Samal ajal, kui inimene näeb ennast jätkuvalt allapoole liikumas, liigub ta vähehaaval üha sügavamasse transsi. (Streeter, Michael,
TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄRVIKULE VÕI LIHASELE VÕI NÄÄRMELE. NEURON- NÄRVIRAKK LIIKVOR- ehk AJUVEDELIK. TÄISKASVANUL INIMESEL ON LIIKVORI KOGUMAHT um. 150-200 ml. FUNKTS: AINEVAHETUS REFLEKS- VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL
-palju varem -palju hiljem -rongi väljumine -buss väljub -õigustama -saabuma -pöörduma -ärritatult -edasi tagasi -uksi paugutama -pööra tähelepanu -pööra tähelepanu! -kohale jõudma -ära pööra tähelepanu -palju varem -palju hiljem -rongi väljumine -buss väljub -õigustama -saabuma -pöörduma -ärritatult -edasi tagasi -uksi paugutama -pööra tähelepanu -pööra tähelepanu! -kohale jõudma -ära pööra tähelepanu
toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist väljumine: *O.Strandmanni uus majanduspoliitika 1924 -kulude kärpimine -impordi piiramine ja ekspordi hoogustamine (tehti erinevaid maksusoodustusi firmadele, kes eksportisid) -orienteerumine Euroopa turule
Eetika jälgib moraali arusaamade tekete ja arenkut aegade jooksul ning katsub moraalide norme põhjendada. ETIKET-kindlad käitumis reeglid, mis on eeskätt seotud ametliku ja rahvus vahelise suhtlemisega. VIISAKUS-kõlbeline katekooria mis näitab mida antud ühiskonnas kõlbab ja mida ei kõlba teha. Kaks ütlemist: *ära tee teisele seda mida sa ei taha et sulle tehakse. *käitu kodus nagu kuninga juures, siis võid kunginga juures käituda nagu kodus. ÕNNETUSED JA KRIISIST VÄLJUMINE Kriisi kõver. Kriis on inimese jaoks rase ja tavatu olukord. Inimene tunneb siis hirmu ja ängistub ning siis vajab ta abi. 1.kui juhtunud on mingi õnnetus, siis tavaliselt inimene eitab olukorda. 2.inimene tunneb viha(hakkab süüdlast otsima) 3.väliselt lepib olukorraga. 4.inimene langeb tihti depressiooni. 5.lepib lõpuks sisemiselt antud olukorraga. Alles pärast seda suudab inimene võtta uue suuna ning eluga edasi minna. INIMENE JA RELIGIOON, OMA USK JA USUVALDUS.
1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused, Pontius Pilatus, 30. a eKr) 3. Kristuse teke, õpetuse sisu 4. Kristluse leviku põhjused ja tagamaad (ainujumalausk, parem elu pärast surma, rändjutlustajad (apostlid), võrdsuse idee ja väljumine ühe rahvuse piiridest, märterlus ja selle mõju kristluse levikule) 5. Apostlid Peetrus ja Paulus, nende tegevus. Peetrus – esimene Rooma piiskop (papa – paavst) 6. Kristlased ja Rooma riik - vastuolude põhjused Suhtumine teise usundi (paganluse) esindajatesse Keiser kui jumal – kristlaste monoteism Kristlaste tagakiusamine, märtrisurm (märter – usukannataja) RISTIUSK HILISES ROOMA KEISRIRIIGIS (§ 30)
annaabi.ee 
