docstxt/134754797681.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRM0010 Laineväljad Laboratoorse töö:Dispersioon lainejuhis ARUANNE Üliõpilased Juhendaja Tatjana Kalinina Laboritöö teostamise kuupäev: 14.09.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja 1. Töö eesmärk Uurida lainelevikut lainejuhis ja selle levimise sõltuvust sagedusest. Uurida laine levikiiruse sõltuvust sa...
riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud. Annan ülevaate enda, oma ema ja vanaema teabeväljadest dimensioonide ja kihtide lõikes. Samuti selgitan välja, millised tingimused on teabeväljade struktuuri mõjutanud. Lõpus analüüsin, millised muutused on enam kui viiekümne aastaga toimunud ning püüan selgitada nende põhjuseid. Samuti lisan joonised meie teabevälja struktuuride kohta. Lõpuks kajastan muutusi teabeväljas võrdleva tabelina. Mina (sündinud 1991, teabeväli aastal 2011) Minu väärtushinnangute kujunemisel on suurimat rolli mänginud kodu ja perekond. Minu väärtused ei ole veel täielikult välja kujunenud, kuid kõige olulisem on pärit lapsepõlvest.
väheneb kauguse kasvades. 3. Jah, elektromagnetvälja allikaid oli näha, näiteks valgustid, seinakontaktid ja muud elektrilised seadmed. 4. Elektromagnetväljad mõjutavad inimese tervisele kahjustavalt. Võivad tekkida väsimustunne, krooniline peavalu, kasvajad, mälu nõrgenemine ja muud sarnased kõrvalmõjud. Elektromagnetväljas paiknevate osakeste liikumine põhjustab muutusi inimorganismis. 5. Magnetväljade mõju puudutavate uuringute tulemused pole ühesed, sest täielikke tõendeid magnetväljade kahjulikkusest tervisele pole. Siiski on seadmete puhul leitud ohutud kaugused nendest ja potentsiaalselt kahjuliku magnetvälja kogused. Seniavaldatud tulemustest võib öelda, et magnetväljadel on mõju inimese tervisele ja tähtis on seda mõõta ning vähendada. 6. Elektromagnetväljasid saab vähendada elektromagnetvälja allika eemaleviimisega ja summutada
.............................3 1. ELEKTROMAGNETVÄLJAD JA ELEKTROMAGNETISM........................................ 4 2. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS.............................................................................5 2.1 Ioniseerivad kiirgused.................................................................................................. 5 2.2 Mitteioniseerivad kiirgused..........................................................................................6 3. ELEKTROMAGNETVÄLJADE ALLIKAD JA MÕJU INIMESTE TERVISELE.........8 3.1 Elektriliinid...................................................................................................................8 3.2 Satelliiditaldrikud......................................................................................................... 8 3.3 Erinevad radarid...........................................................................................................8 3.4 Mobiiltelefonid............................
1. Teave. Teabevajadus. Teabelevi. Isiksuse teabeväli. 1.1 Informatsioon ja teave Mida me tähistame mõistetega informatsioon ja teave? Inimese ning ühiskonna arengu toetajateks on praktilised kogemused, erinevad nähtused ning asjad ja inimesed. Kultuur ehk inimkonna mälu talletab need kogemused erinevate väärtushinnangute, kujutluste, teadmiste ja käitumismallidena. Nende igapäevaselt juurdehangitavate kogemuste ja teadmiste sisu ongi informatsioon. (Lauristin, Vihalemm 1980 : 8) ,,Informatsioon on selle sisu nimetus, mida me vahetame välismaailmaga, kui me kohaneme temaga ja anname talle oma kohanemist tunda." (Wiener; Lauristin, Vihalemm 1980:8) Teabe all mõistetakse seda osa informatsioonist, mis on inimeste jaoks kättesaadav nende jaoks mõistetaval ja kasutuskõlblikul kujul, näiteks arvudena, joonistena jne. (U. Agur. Kus info, kus teave? ,,Sirp ja Vasar", 1976, 24. september) Denis Mc Quail ütleb, et laias tähenduses ...
ELEKTROMAGNETLAINED Elektromagnetlaine on muutuvate elektri ja magnetväljade levimine lainena. Eml koosneb kahest komponendist : elektriväljast ja magnetväljast. Eml-s toimub elektri-ja magnetvälja perioodiline muutus. Muutumine on samas faasis ja toimub ajas sinusoidaalselt. Elektromagnetlained tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. Difraktsioon Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha, see ilmneb, kui tükkemõõde on võrreldav lainepikkusega. Tekib defraktsioonpilt.
Elektrivälja, mille väljuv tugevus on igas punktis samasuur ja suund samas suunas nim. homegeenseks elektriväljaks. Elektrivälja jõujoonte omadused: nad ei lõiku, mida tihedamalt paiknevad jõujooned seda tugevamad on elektriväli, ajas muutumatu elektrivälja korral saavad jõu jooned alguse kas pluss laengult või lõpmatustest ja lõpevad kas miinus laengult või lõpmatustest. Kehtib elektrivälja super positsiooni prindsiip. Sumaarne elektrivälja tugevus võrdub liituvate elektriväljade tugevuste summaga. Liita tuleb vektoreid. Potentsiaal sellised jõu väljad, mille poolt tehtud töö sõltub ainult keha alguse ja lõppunkti asukohast on potentsiaalsed väljad. Potentsiaalsete väljades saab kasutada potentsiaalse energia mõistet. Nt: Elektrivälja gravitatsiooni väli, magneti väli ei ole potentsiaalne väli. Elektrivälja mingi punkti potentsiaal näitab sellesse punkti asetatavat proovilaengu potentsiaalse energia ja suuruse suhet
500 km2) ning kaheteistkümneks provintsiks jagunevas Hollandis elab 16, 2 miljonit inimest. Kolmandik neist elab Randstadis, mille moodustavad Amsterdam, Rotterdam, Haag, Utrecht, Haarlem, Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad. Kuigi Holland on mõõtmetelt väike, on maal külastajale palju pakkuda. Holland on kuulsate kunstnike Vincent van Goghi, Rembrandti ja Veermeeri sünnimaa, Holland on lilleparkide ja tulbiväljade maa, veel 100 aastat tagasi oli maal 10000 töötavat tuuleveskit ning siiani on veskid Hollandi sümboliks, Holland on juustumaa siit pärinevad kuulsad Gouda ja Edam. Hollandi rahvuslikuks sümboliks on punane tulp, ütleb ju laulusalmgi, et tulbid ja Amsterdam... Tulbiväljad kirendavad siin kevadel, talvel peab leppima turuga, kus müüakse lillesibulaid. Detsembris - jaanuaris on hall ja porine, lund sadavat harva
Aineosakestel on kindlad mõõtmed, nende ulatuvus on piiratud. Elektromagnetväli ja gravitatsiooniväli aga pole ruumis piiratud. 13. Defineeri elektrivälja tugevuse mõiste. (valem) Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. E=F/q 14. Kuidas arvutada punktlaengu elektrivälja tugevust? Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega q ning pöördvõrdeline vahekauguse r ruuduga. 15. Kuidas leida elektriväljade resultanti? (elektriväljade superpositsiooni printsiip) Laengute süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute laengute väljatugevusi vektoriaalselt liita. 16. Mida nimetatakse elektrivälja jõujooneks? Kuidas on sellised jooned suunatud? Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 17. Milliseid välju nimetatakse homogeenseteks?
b) kui vool on vastassuunas? Kui paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. 14.Mida väidab Ampère’i seadus? Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud on alati võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega , juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. 15.Mida tähendab superpositsiooniprintsiip ja milliste väljade korral see esineb? Seda printsiipi, mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Esineb kui ühes ja samas ruumipunktis on mitu samaliigilist välja. 16. Mida nimetatakse potentsiaalide vaheks ehk pingeks? Pingeks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab väljajõudude poolt laengu ühest punktist teise liigutamisel tehtavat tööd.
13.Mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele, a) kui vool nendes on samassuunas? b) kui vool on vastassuunas a) Samassuunas: Tõmbejõud. b) Vastassuunas: Tõukejõud. 14.Mida väidab Ampère'i seadus? - magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Valem: F=B*i*l*sin a 15.Mida tähendab superpositsiooniprintsiip ja milliste väljade korral see esineb? - Elektriliselt või magnetiliselt aktiivsete kehade süsteemi korral tuleb vastavalt E- või B- vektori pikkuse leidmiseks üksikute väljatekitajate E- või B-vektoreid liita. Superpositsiooniprintsiip kehtib kõikide väljade korral. 16.Mida nimetatakse potentsiaalide vaheks ehk pingeks? - Pinge iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. 17
annaabi.ee 
