Asub Harjumaal, Tallinnast 50 km idas, Kuusalu vallas Maaala 130,9 km2 Looduskaitse ala loodi 1991. aastal, paar kuud peale Eesti taasiseseisvumist Laiendati aastal 1997 Joonis 2. Metsatee II maailmasõja ajal rajati sinna hiiglaslik Nõukogude sõjaväepolügon Hävitati talupidamised Metsaraie, tankodroom, pidev suurtükituli, metsatulekahjud Joonis 3. Mürsu kest Piirkonnale iseloomulike liustikutekkeliste pinnavormide, inimtegevusest mõjutatud metsa ja sookoosluste, eriilmeliste järvede, haruldaste ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse Joonis 4. Koitjärve raba Joonis 5. Jussi nõmm Asub Pandivere kõrgustiku jalamil Leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke Kümned väiksed järved, suurimad neist: Suurjärv, Pikkjärv, Kivijärv ja Paukjärv PõhjaKõrvemaa looduskaitseala läbib
Pinnavormid tekkinud- välisjõudude toimel st. Mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul, mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored leivapätsikujulised künnised. Tekkeviis liustiku voolimine.(kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusena) Paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke(saadjärve voorestik- üks suurimaid euroopas)koostis: moreen,liiv,kruus. Kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreentasandikud. (ümar kuju, koostis moreen tekkeviis liustiku kuhje. Rohkesti on neid Kõrg-eestis, Kagu-
Eestist ei leia. Rada juhib meid risti üle nõmme, mida Nõukogude ajal kasutati polügoonina. Ka praegu võib seal ekseldes komistada mõnele märklauale või lõhkenud mürsu kestale. Kaitseala töötajad on otsustanud nõmme sellisel kujul säilitada - seetõttu võetakse seal maha kõik väiksemad puud, jääb vaid samblik ja põõsad. 29 oktoober 1991 loodi Kõrvemaa kaitseala eesmärgiga, piirkonnale iseloomuliku liustikutekkeliste pinnavormisega maastiku, inimtegevusest mõhemõjustatud ulatuslike rabamassiivide, eriilmeliste järvede nind teiste mitmekesiste looduslike ja poollooduslike kosluste ja haruldaste liikide kaitseks. Kõrvemaa ilme kujundavad metsad, rabad, salapärased metsajärved ja nõmmed. Põhja- Kõrvemaa maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist nõukogude sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa maastikukaitseala keskusega Simisalus tagavad siin looduse
vahel b) liustikud on oluline osa hüdrosfäärist ja suurest veeringest. Suur osa magevett on talletunud liustikes, näiteks on mäeliustikud peamised mageda vee allikad kolmandikule maailma rahvastikust. Liustikest saavad alguse paljud jõed, eriti oluline on liustike sulamisvesi kuumadel põuaperioodidel, mil see on sageli jõe ainuke veeallikas. 9) selgita liustike tegevust pinnamoe kujunemisel ning too näiteid liustikutekkeliste pinnavormide kohta. Liustikud on võimsad pinnamoe kujundajad. Need kulutavad ületatavat aluspinda ja nii tekivad kulutuspinnavormid, nt jääkündenõod ja silekaljud. Aluspinnast lahti rebitud kivimimaterjal liigub liustiku sees kaugele eemale, kus see lõpuks sorteerimata kujul välja sulab, tekib liustikusete ehk moreen. Sõltuvalt sellest, kuidas liustik moreeni maastikule laotab, tekivad erinevad kuhjepinnavormid, nt oosid ja mõhnad. Ka Eesti pinnakatte ja
sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul. Kõige enam pinnavorme on tekkinud viimasel jääajal mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Jääajal kujundasid liustikud ja nende sulamisveed õige vaheldusrikka reljeefi. Erinevatel aegadeIan olnud ülekaalus kord kulutus-, kord kuhjeprotsessid. Jääkulutuse tagajärjeIan tekkinud nii negatiivseid kui ka positiivseid pinnavorme. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored on leivapätsikujutised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Enamasti kujunesid voored liustiku all selle serva läheduses jää voolimisel. Voored paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke. Suurimad voored ning neid eraldavad pikiike järvedega nõod asuvad Saadjärve voorestikus, mis on üks suuremaid Euroopas.
Majandamise Keskus (RMK). [3] Joonis 1. Karule kõrgustiku asukoht 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade 1.1.2 Pinnamood Karula mägesid (teadusliku nimega „mõhnad”) on põhiliselt kahesuguse kujuga — ümara põhiplaaniga mägesid kutsutakse kupliteks ning piklikke oosmõhnadeks. Reljeefi liigestustiheduselt ja eriti ilusa korrapärase kujuga kuplite rohkuselt ületab Karula kõiki teisi kõrgustikke Eestis. [1] Karula kõrgustikus on esindatud enamik liustikutekkeliste pinnavormide geneetilisi tüüpe, millest domineerivaks on moreenkünkad, fluvioglatsiaalsed mõhnad ja sandurtasandikud. Suhteliselt järsu põhjanõlvaga ja lauge lõunanõlvaga rohkem kui 40 km pikkune ja valdavalt 3 6–8, maksimaalselt kuni 22 km laiune kaarjas kõrgustik paikneb Valga nõo ja Võru-Hargla orundi vahel, olles ühtlasi Peipsi järve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeala.Valdavalt on
Majandamise Keskus (RMK). [3] Joonis 1. Karule kõrgustiku asukoht 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade 1.1.2 Pinnamood Karula mägesid (teadusliku nimega ,,mõhnad") on põhiliselt kahesuguse kujuga -- ümara põhiplaaniga mägesid kutsutakse kupliteks ning piklikke oosmõhnadeks. Reljeefi liigestustiheduselt ja eriti ilusa korrapärase kujuga kuplite rohkuselt ületab Karula kõiki teisi kõrgustikke Eestis. [1] Karula kõrgustikus on esindatud enamik liustikutekkeliste pinnavormide geneetilisi tüüpe, millest domineerivaks on moreenkünkad, fluvioglatsiaalsed mõhnad ja sandurtasandikud. Suhteliselt järsu põhjanõlvaga ja lauge lõunanõlvaga rohkem kui 40 km pikkune ja valdavalt 68, maksimaalselt kuni 22 km laiune kaarjas kõrgustik paikneb Valga nõo ja Võru-Hargla orundi vahel, olles ühtlasi Peipsi 3 järve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeala.Valdavalt on kõrgustiku piiriks 7075 m vaheline
Varem asus seal sõjaväepolügon. Kaitseala pindala on 12 891 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Maastikukaitseala moodustamise eesmärgiks oli säilitada suhteliselt puutumatuid loodusmaastikke ning kooslusi, säästes olemasolevat tollele ajale iseloomuliku röövmajandamise (ebaseaduslikud metsaraied jms.), täisehitamise (suvilad ümber järvede!) ning hoolimatute piknikuseltskondade eest. Kaitseala on loodud piirkonnale iseloomuliku liustikutekkeliste pinnavormidega maastiku, inimtegevusest vähemõjustatud ulatuslike rabamassiivide, ürglooduse mälestusmärkide, eriilmeliste järvede ning teiste mitmekesiste looduslike ja poollooduslike koosluste ja haruldaste liikide kaitseks. 11 Kaitsealale jääb kaks servamoodustiste vööndid: Aegviidu-Paukjärve ning Kulli- Koitjärve. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast?
annaabi.ee 
