täitsid järske vagumusi. Näiteks jääajaeelsed aluspõhja lõikunud sügavad orud, mille põhi ulatub Põhja-Eestis kuni 105 m ja Lõuna-Eestis isegi 207 m (Karuküla Sakala kõrgustiku läänenõlval) allapoole ümbritsevat maapinda, on osaliselt või ääreni jääaegade ja jäävaheaegade setenditega täitunud. Meridionaalsed, põhjast lõunasse suunduvad laiad lauged nõod järgivad liustikukeelte kulutustegevust. Nii on kujunenud NarvaPeipsi nõgu, Võrtsjärve nõgu, VäinamereLiivi lahe nõgu, ning veelgi lääne pool paiknev Läänemere telje süvik. · Jääajast pärit pinnakate moodustas aluspõhjale valle, künkaid või laialdasi keerulise kujuga kuhjevorme, mille suhteline kõrgus ulatub paljudesse kümnetesse meetritesse. Selliste kuhjevormide puudumine või esinemine jagab suure osa Eestimaad tasasteks ja künklikeks aladeks.
Kõrg-Eesti arenes maismaana enne kui ka pärast jääaega. Kõik kõrgustikud, orud, lavamaad ja nõod olid olemas järelikult enne jääaega. Mandrijää ja sulamisveed muutsid neid natuke ümber, kuid enamasti jäi kõik samaks. Ning kui see ka läbi sai, kujundas meie pinnamoodi ja pinnavorme mere-, tuule ja vooluvete tegevus. Kuid ka meie ise, inimesed, oleme seda muutnud, kaevandades karjääre ja teinud maaparandusi. Tartumaa lõuna osas paiknev Otepää kõrgustik on tekkinud liustikukeelte vahele ning seda nimetatakse saarkõrgustikuks. Sood on kujunenud jääajast. Kuna jääjärvede alla kandus peeneteralist liiva ja savi, mis peavad hästi vett. Siis tänu sellele kujuneski nõgudesse sood. Peipsi ja Võrtsjärve madalikud on kujunenud jääjärvede kadumisel. Meie pinnamoodi ja -vorme on mõjutanud enamasti ikka jääaeg. (viide 4) 8. Maavarad- nende teke ja kasutamine
[4] 9. Ähijärve tasandik- Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste suurte jääpankade sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik. See on Karula kõrgustikul harvaesinev maastikutüüp. [4] 1.1.4 Aluspõhi Erinevalt teistest Lõuna-Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Kõrgustiku pinnavormid kujunesid mandrijäätumise lõpuperioodil eri suundades liikunud Võrtsjärve ja Võru-Hargla liustikukeelte vahel. Viimane oli takistuseks Võrtsjärve jääkeelele ja põhjustas moreeni kuhjumist selle servaalal. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenmoreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid. Kuplistikus domineerivad ümara põhijoonisega pinnavormid,oosmõhnastike vööndis aga ovaalsed. Aluspõhja pealiskihtideks on devoni liivakivi. [4] 6 1.1
marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. [4] 9. Ähijärve tasandik- Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste suurte jääpankade sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik. See on Karula kõrgustikul harvaesinev maastikutüüp. [4] 1.1.4 Aluspõhi Erinevalt teistest Lõuna-Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Kõrgustiku pinnavormid kujunesid mandrijäätumise lõpuperioodil eri suundades liikunud Võrtsjärve ja Võru- Hargla liustikukeelte vahel. Viimane oli takistuseks Võrtsjärve jääkeelele ja põhjustas moreeni kuhjumist selle servaalal. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenmoreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid. Kuplistikus domineerivad ümara põhijoonisega pinnavormid,oosmõhnastike vööndis aga ovaalsed. Aluspõhja pealiskihtideks on devoni liivakivi. [4] 1.1.5 Muldkate
6. Erinevad pinnavormid. Kõrgustikud on ulatuslikum, ümbruseks kõrgem lauskmaa osa, kus leidub mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Jalamipiir Eestis 75100m. Eristatakse lamedaid lausikkõrgustikke (Pandivere), ürgoorgudega liigestatud lavakõrgustikke (Sakala), künklikke kõrgustikke (Haanja, Otepää, Karula). Tekkelt on Pandivere ja Sakala jäälahkmeala kulutuskõrgustikud, Haanja ja Otepää liustikukeelte vahel kujunevad kuhjelised saarkõrgustikud ning Karula mandrijää serva esine kuhjekõrgustik. Kulutuskõrgendikud Välimus sõltub aluspõhja kujust, kus kõrgemas punktid asuvad aluspinna kõrgemates kohtades. Väliskujult on tasased lavajad kõrgustikud. Kuhjelised kõrgustikud Väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. Iseloomulik künklik reljeef, paksud setted, suured kõrgused ning selged nõlvad. Pandivere hiiglaslik kühm
nogusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Korgustike jalamipiir paikneb Eestis 75-100 m korgusvahemikus. Eesti korgustikud on erineva suuruse, kuju, pinnamoe ja tekke- ning arengulooga. Pinnamoelt eristatakse: Lamedaid lausikkorgustikke (Pandivere); Ürgorgudega liigestatud lavakorgustikke (Sakala); Künklikke korgustikke (Haanja, Otepää, Karula). Tekkelt on Pandivere ja Sakala jäälahkmeala kulutuskorgustikud, Haanja ja Otepää liustikukeelte vahel kujunenud kuhjelised saarkorgustikud ning Karula mandrijää serva esine kuhjekorgustik. LAVAMAAD EHK PLATOOD on ümbrusest korgemad tasandikud, mida enamasti ääristab astang. Eesti alal eristatakse 3 erinevat lavamaad: Harju lavamaa Viru lavamaa Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa Lavamaa reljeef on enamasti tasane, kuid monikord loikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud, sest platoodel voolavate jogede erosioonibaas on madalal. Tasandikust eristab platood enamasti
deltakuhikute liitumisel. Oma lõpliku kuju said nad alles pärast ümbritseva jää sulamist. Jääseinte sulades valgus eelnevalt liustikulõhedes settinud materjal raskusjõu mõjul allapoole, tekitades varikaldeliselt järskude ja sirgete nõlvadega valle.Oosid võivad paikneda mandrijää liikumise suunas (radiaal- ehk pikioosid) või sellele risti (marginaal- ehk põikoosid). Suurimateks Eesti liustikutekkelisteks pinnavormideks on liustikukeelte vahel kujunenud kuhjelised saarkõrgustikud (Haanja ja Otepää). Nimi tuleneb nende isoleeritud saarekujulise paiknemise tõttu tasandike suhtes. Sandur (islandi keelest) on kaldpindne või nõrgalt lainjas kruusa-liiva tasandik.Sandurid koosnevad jääjõgede poolt jääst eemale kantud ja kallakutel settinud kihilistest setetest. Tüüpilisi sandureid on Eestis vähe, kuid nad on laialt levinud Leedus, Islandil jm Fluvioglatsiaalne delta on setteliselt koostiselt väga sarnane sandurile
annaabi.ee 
