Külade ümber on mõistlik hulk potensiaalseid hiiepaiku, mõnes külas neid ei olegi. Piirkondlikud erinevused ja nende taust: Meresidusad alad – kuni Pärnumaa, Järvamaa ja Virumaani Sisemaa – alates Viljandimaast ja Tartumaast Nende alade vahel on sooalad. Lohukivid on levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. 5-7 cm läbimõõduga lohukesed, ligi 1750. Rainnikusidusad maakonnad. Lohkude põhjus? Viljakusmaagia? Surmakultus? Seos maaviljelusliku asustusega. Liukivid jäävad samuti merelisse ruumi. Kivide pealispind on tasane, sile, kulumisjälgedega. Hiied Mis on hiis? Umbes nagu looduses paiknev kirik, kus käidi ja kuhu viidi ohvreid. On olnud ühtaegu mitte ainult koht, vaid ka olend, hingestatud ruum, kellega inimene suhtleb. Hiis ise on kommunikatsioonipartner. Hiie mõiste on levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. Lõuna-Eestis kohtadel teistsugused nimed (nt Himmaste Toromägi) Hiis kui kalme
Maahaud Kivikirstkalme Tarandkalme Haudehitis Eriline paik Matmisviisid: Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivi-, soolakaevandused Kultuslikud muistised Ohvrikivid Liukivid Lohukivid Lohukive on Eestis üle 1750-ne. (Silma)Allikad Eestis on teada 7 viinaallikat ja üks õlleallikas. Liiklemisega seotud muistised (Soo)teed, sillad, veesõidukite jäänused. Irdmuistised Irdmuistised on üksikesemed. Peitleiud (aarded) Muinaskultuuride uurimise ajaloost Babüloonia kuningas Nabunaid (Nabû-naid) (valitses 556-539 e.m.a
Kõige kuulsam muumia on Moskvas tegutseva Ravim- ja Aromaatsete Taimede Instituudi Lenini muumia. c. Majandusliku tegevusega seotud muistised c.i. Tulekivikaevandused c.ii. Soolakaevandused c.iii. Rauasulatuskohad c.iv. Muistsete põldude jäänused jne. d. Kultuslikud muistised d.i. Ohvikivid (liukivid neljapäeva kuupaisteööl, kui naine laseb palja tahumiku peal liugu, siis pidi laste saamine kindel olema), kultusekivid d.ii. Pühad puud ja hiied (ohvripuud) d.iii. Pühad veekogud (ohvriallikad, silmaallikad, hiieallikad,viinaallikas[7 allikat], õlleallikas [1 allikas], jõed, järved) d.iv. Ohvriaiad, ohvrikaevud jne. e. Liiklemisega seotud muistised 2
Majapidamises aga ei ole hiljem hea hoida asju, mis puutusid surnuga kokku, mis tõttu viidi surnuga seotud esemed lautsipuu alla, kuhu need jäeti kõdunema. Need puud asuvad küla piiril ning on ka teatud piiri tähistajaks, sinnamaani saatis terve küla surnut, kuid sealt edasi läksid lähemad sugulased ja sõbrad. Lautsipuu juurde löödi puruks ka surnu pesemiseks kasutatud nõud. Kultuslikud kivid On päris mitmeid erinevaid kive, mis kultusliku üldmõiste alla lähevad: lohukivid, liukivid, ravikivid, ohvrikivid, jäljekivid. Päris ohvrikivid on välimuselt täiesti tavalised ning silmatorkamatud rändrahnud, võivad olla küll ka väga suured, kuid enamik on väiksemad. Nende alla loetakse selliseid ohvrikive, mille kohta on andmeid, et sinna on päriselt ohverdatud ning pärimuses on räägitud nendele kividele ohverdamisest. Eestis on neid loetud umbes 400, kuid tegelikkuses on neid tõenäoliselt rohkem. Ohvrikividele viidi sööki, raha,
lagunevadki ära, heh. · Inimese maj tegevusega seotud muistised Tulekivi kaevanduse moodi asi nt, muistsete põldude jäägid, rauasulatuskohad, soolakaevandused, pronksi töötlemise kohad jne. · Kultusliku tähendusega muistised (kõike, mida seletada ei osata, liigitatakse siia) Muinasajal võib leida ohvrikohti, -paikasid. Arvatakse, et neil on erilised tähendused, liukivid nt on viljakusttoovad, kust naised on teatud öödel alla lasknud. On tähtsad ka hiiekohad ja ohvriallik(ad), suur osa neist kannab nimetust silmaallikas, mis peaks parandama silmi. Omal ajal kui vett võeti oli vaja ka midagi vastu anda, tavaliselt anti hõbedat. On ka püha-, õlle-, viina- ja hiieallikaid. · Laevad, teede jäänused, sadamakohad, sildade jäänused · Sõjariistad, -nuiad tegemist võib olla omaaegse võimusümboliga, kuna neid on
annaabi.ee 
