Tupp jaguneb: • Välistupp - tupe all lisaring lehetaolisi moodustisi. • Lahkleheline tupp – tupplehed vabad. • Liitleheline tupp – tupplehed omavahel kokkukasvanud alustega. Kroon koosneb kroonlehtedest, enamasti eredavärviline, liitlehine (krooniputk, tagasikäändunud osa, neel) või lahklehine (pinnuke või naast; istuv). Kroon jaguneb kujult: • Aktinomorfne - korrapärane, polüsümmeetriline (ratasjas, lehterjas, kellukjas, putkjas, liudjas, kuppeljas). • Sügomorfne - monosümmeetriline (huuljas, keeljas, kannusega). • Asümmeetriline - sümmeetriatasandita. TOLMUKKOND Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukaniit on enamasti lihtne, harunemata ning kui puudub, siis nimetatakse tolmukaks. Tolmukapea koosneb tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme ehk konnektiiviga. Kummaski tolmukakotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude. Seal moodustuvad mikrospoorid ehk tolmuterad
mis tekib spetsiaalsel *koniidikandjal. Koniidikandja e. konidiofoor, conidiophore - lihtne või harunenud *somaatiline *seeneniit, mis on spetsialiseerunud *koniidide tekkeks. Kotteos e. askospoor, ascospore - *karügaamia ja *meioosi tagajärjel *eoskotis endogeenselt tekkiv *haploidne *eos. Kübar, pileus, cap - *basidioomi või *askoomi kübarjas *viljakeha osa, kus paikneb *eoslavakandja *eoslavaga. Lehtereosla e. apoteetsium, apothecium - avatud *askoom; tüüpiliselt liudjas, karikjas või ketasjas, *jalaga või *istuv, ülaküljel paikneva *eoslavaga; harvem diferentseerunud *jalaks ja *kübaraks, kus *eoslava paikneb viimase kärjelisel, kurrulisel, voldilisel või siledal välispinnal; *samblikel asub *talluse pinnal või on sellesse osaliselt süüvinud Lihheniseerumine, lichenization - seente (peamiselt kottseente) üks võimalikke *sümbiootilisi toitumissuhteid rohevetikate või tsüanobakteritega; tulemusena moodustub
lehetaolisi moodustisi ▫ Lahklehine tupp: tupplehed vabad ▫ Liitlehine tupp: tupplehed omavahel kokkukasvanud alustega • Kroon koosneb kroonlehtedest, enamasti eredavärviline, liitlehine või lahklehine ▫ Liitlehine: krooniputk, tagasikäändunud osa, neel ▫ Lahklehine: pinnuke või naast; istuv; Krooni kuju Aktinomorfne – korrapärane, polüsümmeetriline: õiest saab läbi asetada kaks või enam sümmeetriatasandit ◦ Ratasjas, lehterjas, kellukjas, putkjas, liudjas, kuppeljas Sügomorfne – monosümmeetriline: õiest saab läbi paigutada ainult ühe sümmeetriatasandi ◦ huuljas, keeljas, kannusega Asümmeetriline - sümmeetriatasandita Tolmukkond Tolmukas: koosneb tolmukaniidist ja peast Tolmukaniit: enamasti lihtne, harunemata; kui puudub, siis nim. istuvaks tolmukaks Tolmukapea: koosneb tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme e. konnektiiviga. Kummaski
Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud. Õied pööristes või üksikult, väliselt aktinomorfsed, kuid emaka kaldasetuse tõttu tihti kergelt sügmorfsed. Tupp 5-hambaline, säilib viljade küljes. Kroon liitleheline, ratasjas, liudjas, putkjas või laikellukjas. Krooni külge kasvab seestpoolt, vaheldumisi krooni hammastega, 5 tolmukat 2-pesaliste, harvem 4-pesaliste tolmukapeadega. Emakkond tsönokarpne, koosneb kahest viljalehest. Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte tekke või õite kokkukasvamise tõttu võib olla 4-6-pesaline. Vili – mari või kupar, harva luuvili. Paljudel liikidel (kartul, baklažaan, tomat, punapipar), on suur majanduslik tähtsus aedviljataimedena, teised sisaldavad
Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud. Õied pööristes või üksikult, väliselt aktinomorfsed, kuid emaka kaldasetuse tõttu tihti kergelt sügmorfsed. Tupp 5- hambaline, säilib viljade küljes. Kroon liitleheline, ratasjas, liudjas, putkjas või laikellukjas. Krooni külge kasvab seestpoolt, vaheldumisi krooni hammastega, 5 tolmukat 2-pesaliste, harvem 4-pesaliste tolmukapeadega. Emakkond tsönokarpne, koosneb kahest viljalehest. Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte tekke või õite kokkukasvamise tõttu võib olla 4-6-pesaline. Vili mari või kupar, harva luuvili. Paljudel liikidel (kartul, baklazaan, tomat, punapipar), on suur
Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud. Õied pööristes või üksikult, väliselt aktinomorfsed, kuid emaka kaldasetuse tõttu tihti kergelt sügmorfsed. Tupp 5- hambaline, säilib viljade küljes. Kroon liitleheline, ratasjas, liudjas, putkjas või laikellukjas. Krooni külge kasvab seestpoolt, vaheldumisi krooni hammastega, 5 tolmukat 2-pesaliste, harvem 4-pesaliste tolmukapeadega. Emakkond tsönokarpne, koosneb kahest viljalehest. Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte tekke või õite kokkukasvamise tõttu võib olla 4-6-pesaline. Vili mari või kupar, harva luuvili. Paljudel liikidel (kartul, baklazaan, tomat, punapipar), on suur
annaabi.ee 
