üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. Seoses Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt, Konstantin Päts vahistati ja saadeti koos perega Venemaale. Konstantin Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas 1. jaanuarist 1955. aastast kuni 18. jaanuarini 1956, mil ta seal suri. Aastal 1988 otsisid Eesti NSV RJK töötajad üles Konstantin Pätsi haua Kalinini (nüüd Tveri oblastis), see leiti Tverist 15 km kaugusel asuvas külas, Buraševos, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Peagi sõideti taas Buraševosse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti
detsembril vabastati sundravilt. 18. detsembrist kuni 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti, Eesti NSV tervishoiuministri V. Pobuse korraldusel Kalinini oblasti Burasevo psühhiaatriahaiglasse viidi. K. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides tema nime "Johannes Augusti poeg Päts". K. Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas 1. jaanuarist 1955. aastast kuni 18. jaanuarini 1956, mil ta seal suri. Kätrin Türin 03.04.2012
olid sellel ajal okupeeritud saksa vägede poolt ning tõenäoliselt viibis ta selle ajal hoopis kinnipidamisasutustes Kirovis. aprill 1952. aastal saadeti ta NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamise otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 18. detsembrist kuni 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu kiiresti Kalinini oblasti Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. K. Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas 1. jaanuarist 1955. aastast kuni 18. jaanuarini 1956, mil ta seal suri. Aastal 1988 otsisid Eesti NSV RJK endised töötajad Henn Latt ja Valdur Timusk üles Konstantin Pätsi haua Kalinini (nüüd Tveri oblastis). Latil ja Timuskil õnnestus kohtuda Pätsi viimase raviarsti, Ksenija Gussevaga, kes kirjeldas Konstantin Pätsi matuseid ning näitas uurijatele presidendi umbkaudse haua asupaiga
(miiniväljad keskel ja allveelaevad) poliitilise koostöö puudumine- 1939, kui saanuks vastu hakata, siis seda ei tulnud Rahvasteliidu tegevus Positiivsed ilmingud: (kui selgus, et sõda on tulemas, Rahvaste Liidu süsteem ei toimi) Johan Laidoneri tegevus Türgis, Nikolai Köstneri tegevus RL rahandusorganites 27. VIII 1928 – Briand-Kelloggi pakt (15 riiki): sõja keelustamine (1929 – Litvinovi protokoll) 1933–1934 – olulised muutused Euroopa välispoliitikas (Hitleri võimuletulek, NSVL välispoliitika aktiviseerumine) 1933 – NSVL ja Poola Balti deklaratsioon Balti riikide julgeoleku garanteerimise osas 1934 – NSVL otsus poliitiliste, kultuuriliste ja majanduslike abinõude kohta Baltikumis kutsuda Moskvasse Baltikumi ja Soome välisministreid, parteide esindajad, ärimehi, sõjaväejuhte
Uued söe-ja maagikaevandused tagasid rasketööstuste rajamise. Elektrifitseerimine. Isevarustus söe ja nafta osas. Inimtööjõu ekspluateerimine. Suurpuhastus ehk tšistka 36-38 on Stalini lõplik arveteõiendamine oma vastastega 20ndatest. Vanade revolutsionääride kõrvaldamine parteist ja sõjaväest. Siberisse 5-6mln inimest ja 40-42 arv kahekordistub. NKVD hakkab teeostama vahistamisi ja ülekuulamisi ja hukkamisi. Välispoliitikas 29' Litvinovi protokoll (Briand-Kellogi pakti ennetähtaegne jõustumine): lepingusüsteem vältimaks nõukogudevastase rinde moodustumist paktis osalevate riikide poolt. 32' ka mittekallaletungilepingud Lääne- ja Ida-Euroopa riikidega. 34' võeti Rahvasteliitu. 35' Prantsusmaaga abistamise ja mittekallaletungi leping. II MS MRP ilmselt tähtis 23 august 39' . 28.09 Saksa-Nõuk sõprus ja piirileping, Leedu NSV mõjusfääri. Poola ümberkorraldamine 39' okt
lõuna pool, lootes pääseda linna kaitsjate selja taha. Neil õnnestus ületada Narva jõgi ning läheneda ohtlikult Narva-Tallinna raudteele. Eestlastel läks korda needki läbimurded riivistada ja sissetungijad tagasi lüüa. Toimus väikene vaheaeg, kus Rahvavägi ehitas üles kaotatud positsioone. Aasta lõpuks oli Narva all kogu Vabadussõja suurim lahingutehnika kontsentratsioon. Kuid asjatult. Tartu rahu: Vene seisukohad; Entente'i suhtumine; Balti riikide konverentsid; Litvinovi missioon; delegatsioonide koosseis; olulisemad probleemid: tunnustamine, riigipiirid, sõjalised garantiid; vaherahu sõlmimine; majandusküsimused; rahulepingu tingimused: Riigi majanduslik olukord kui rahva meeleolud nõudsid tungivalt sõja lõpetamist. Rahu sõlmimist pooldasid ka valitsus ja Asutav Kogu. Balti riikide konverentsid: Üritati juba II Balti riikide konverentsil arutada rahu tingimusi, kuid bermondti avantüür ja Petrogradi
Narva all toimus tõeline positsioonisõda Narvast lõuna pool tungisid enamlased Krivasoo (Kriuša) ja Vääska piirkonnas ajutiselt koguni üle Narva jõe, ähvardades ära lõigata Narva-Tallinna raudteed. Kõigi raskuste kiuste jäi eestlaste kaitse püsima ning Nõukogude väed olid sunnitud oma pealetungid lõpetama. Tartu rahu: Vene seisukohad; Entente’i suhtumise muutumine; Balti riikide konverentsid; Litvinovi missioon; separaatrahu otsus; rahudelegatsioonid koosseis; Novembri keskpaigaks oli selge, et Balti riikidest on vaid Eesti valitsus huvitatud rahust Nõukogude Venemaaga. Briti ja Prantsuse ehk Antandi võimud andsid Eestile rahu sõlmimiseks vabad käed. Teisel Balti riikide konverentsil otsustai ühiste läbirääkimisteha ja sõlmida multilateraalse rahulepingu. Vahepeal ol Petrogradi operatsioon ja see Bermondti teema. Kolmandal konverentsil pöörduti teema juurde tagasi
annaabi.ee 
