M Mõned liigid S Seen Ar Arhaebakter Ak Aktinobakter CO2 fix ja fotosünteesi järgi: autotroofid on suutelised fikseerima CO2, heterotroofid mitte. Organismid, kes saavad oma energia fotosünteesist, on fototroofid; keemilistest ühenditest energiat saavad organismid on kemotroofid (litotroofid saavad anorg. ühenditest, organotroofid orgaanilistest ühenditest). ? ? ? ? ? + + + + + + + + O2 O2 või NO3 el akts. + + + ? M M
Mikroobid jaotatakse energiaallikate alusel organotroofideks, litotroofideks, fototroofideks ja paratroofideks (tabel 2). Tabel 2 Mikroobide energia ja süsiniku allikad. Mikroobigrupp Süsiniku allikas Energia allikas Organotroofid Orgaanilised ained orgaaniliste ühendite (suhkrud, (eksratselluaarsed parasiidid) aminohapped) red-oks reaktsioonid Litotroofid (väliskeskkond) Anorgaanilised ained (CO2) anorgaanilise aine (süsinikdioksiidi, ammoniaagi) redutseerimise Fototroofid (väliskeskkond) Orgaanilised ja fotokeemilised reaktsioonid anorgaanilised ained Paratroofid (intratselluaarsed Peremehe Peremeesorganismi rakk parasiidid) ainevahetuskompleks
11. Mikroorganismide toitumine ja toitumise mehhanismid. Mikroobide kiire ainevahetus on tagatud: 1) paljude erinevate energiaallikatega; 2) paljude ensüümide olemasoluga erinevates ainevahetusprotsessides. Liigitus: 1) energiaallikate alusel – organohoofideks, litotroofideks, fototroofideks, paratroofideks. Organotroofid – organismid, mis saavad energiat väliskeskkonna orgaanilisteühendite fermentatsioonil või oksüdatsioonil. Litotroofid – on võimelised moodustama rakukomponente orgaaniliseaine, redutseerimise tulemusel tänu anorgaanilisel oksüdatsioonil vabanevale energiale. Fototroofid – saavad energiat fotogeeniliste reaktsioonidega. Energiaallikaks on näiteks päikesevalgus. Paratroofid – energiaallikaks on mõne teise organismi rakk ( taime- või loomarakk ). Mikroobidel on toitumiseks vaja 30 elementi: & kõige olulisemat on C, N, H, O, S ja P. Kõige tähtsam on C
oma ligi 100 korda. Mikroobide kiire ainevahetus on tagatud: 1) paljude erinevate energiaallikatega; 2) paljude ensüümide olemasoluga erinevates ainevahetusprotsessides. Liigitus: 1) energiaallikate alusel organohoofideks, litotroofideks, fototroofideks, paratroofideks. Organotroofid organismid, mis saavad energiat väliskeskkonna orgaanilisteühendite fermentatsioonil või oksüdatsioonil. Litotroofid on võimelised moodustama rakukomponente orgaaniliseaine, redutseerimise tulemusel tänu anorgaanilisel oksüdatsioonil vabanevale energiale. Fototroofid saavad energiat fotogeeniliste reaktsioonidega. Energiaallikaks on näiteks päikesevalgus. Paratroofid energiaallikaks on mõne teise organismi rakk ( taime- või loomarakk ). Mikroobidel on toitumiseks vaja 30 elementi: & kõige olulisemat on C, N, H, O, S ja P. Kõige tähtsam on C
oma ligi 100 korda. Mikroobide kiire ainevahetus on tagatud: 1) paljude erinevate energiaallikatega; 2) paljude ensüümide olemasoluga erinevates ainevahetusprotsessides. Liigitus: 1) energiaallikate alusel organohoofideks, litotroofideks, fototroofideks, paratroofideks. Organotroofid organismid, mis saavad energiat väliskeskkonna orgaanilisteühendite fermentatsioonil või oksüdatsioonil. Litotroofid on võimelised moodustama rakukomponente orgaaniliseaine, redutseerimise tulemusel tänu anorgaanilisel oksüdatsioonil vabanevale energiale. Fototroofid saavad energiat fotogeeniliste reaktsioonidega. Energiaallikaks on näiteks päikesevalgus. Paratroofid energiaallikaks on mõne teise organismi rakk ( taime- või loomarakk ). Mikroobidel on toitumiseks vaja 30 elementi: & kõige olulisemat on C, N, H, O, S ja P. Kõige tähtsam on C
Kui nende keskkonnas puudub hapnik, toimub käärimine. Obligatoorsetele anaeroobidele on hapnik mürk. Mõned obligatoorsed anaeroobid on kääritajad, teised liigid saavad energiat anaeroobse hingamisega, mille korral on elektronide lõppaktseptoriks hingamisel hapniku asemel mõni muu anorgaaniline molekul. Raku energeetilises metabolismis kasutatava elektroni päritolu järgi jaotatakse bakterid litotroofideks ja organotroofideks. · Litotroofid kasutavad elektroni andjana anorgaanilisi ühendeid (raua-, väävli-, vesiniku-, mangaani-, antimonibakterid ja nitrifitseerijad). · Organotroofid kasutavad elektroni andjana orgaanilisi ühendeid. Bakterid täidavad kõigi elusolendite seisukohalt elulise tähtsusega ülesannet: nad teevad võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi ja lämmastikuühendite varude korduva kasutamise. Kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ammenduksid mulla toiduvarud.
organismid rühmadesse. Baktereid, mis kasutavad energiaks valgust, nimetatakse fototroofideks (tsüanobakterid). Baktereid, mis ei ole võimelised valgust energiaallikaks kasutama vaid saavad energiat oksüdeerimise abil, nimetatakse kemotroofideks. Baktereid, mis energia saamiseks oksüdeerivad anorgaanilisi ühendeid, nimetatakse litotroofideks. Neid, mis oksüdeerivad orgaanilisi ühendeid, nimetatakse organotroofideks. Teisiti öelduna, litotroofid kasutavad elektronidoonoriteks anorgaanilisi ühendeid ning organotroofid orgaanilisi ühendeid. Süsiniku kasutamise järgi jaotatakse bakterid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroofid suudavad fikseerida anorgaanilist süsinikku CO2 (süsinik-hapnik side). Heterotroofid saavad süsiniku orgaanilistest süsinikallikatest (süsinik-vesinik sidemetega molekulid). Enamik baktereid on heterotroofid. Peaaegu kõik eukarüoodid on fotoautotroofid (taimed) või heterotroofid
annaabi.ee 
