Ta palkas mitmed joonistajaid (näiteks Johann Nepomuk Strixneri ja Ferdinand Piloty) ja peatselt ühines ka A. Senefelder. Müncheni kunstikogud sisaldasid rohkesti kuulsate meistrite teoseid, mida laiemale publikule võimaldas nüüd tutvustada uudne litograafiatehnika. Litograafia, kui graafikaliigi ja litograafiatöökoja kuulsus kasvas kiiresti. 1810. aastal alustati Baieri kuninglikes kunstikogudes leiduvate 15.18. sajandi meistrite joonistuste populariseerimist ulatusliku sarja "Litograafiad" kaudu, mis ilmus kuueleheliste vihikutena kuni 1816. aastani, kokku 72 vihikut. 1817. aastal hakkas ilmuma teine kunstiteoseid reprodutseeriv sari "Baieri maalisaal" (Bayrischer Gemäldesaal), millest 1821. aastani oli välja tulnud 108 lehte. Kunstiteoste reprodutseerimise kõrval hakati kiviplaati kasutama ka maastiku- ja arhitektuurivaadete vahetuks edasiandmiseks. 1818. aastal andis Alois Senefelderi välja litograafiaõpiku "Vollständiges Lehrbuch der
kujundid. Maalide tegelasteks on kaunid inimesed, eeskätt naised, kes on hingelt kui ka kehalt loodusega seotud. ,,Turg", ,,Kuninga naine", ,,Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?" Kujutas looduse, inimese ja Jumala ühtsust. Henry de Touluse-Lautrec (1864-1901)- maalis kabaree lauljaid, kloune, tantsijaid, kõrtsi külastajaid. Sarkastiline, tähelepanelik kunstnik, iga tema maali tegelane on täpselt ja isikupäraselt portreteeritud. Maalid ja litograafiad on teostatud suurepärases lihtsustavas ja vaimukas maneeris. ,,Need kaunid daamid" Uuendused, mida rakendasid oma loomingus postimpressionistid, panid aluse paljudele 20nda sajandi kunstivooludele, näiteks fovism, kubism, ekspressionism jne.
1804. aastal tagasi Saksamaale, kus sai Dresdeni Kunstide Akadeemia professoriks. 1806. aasta 7. juulil abiellus Karl von Kügelgen Wilhelm Johann Zöge von Manteuffeli, tütre Emilie Henriettega. Tema kaksikvend Gerhard oli abiellunud Helene Marie von Kügelgeniga. Karl von Kügelgen käis Krimmis, mitu aastat elas Saratovi kubermangus, kust aga 1816. aastal naasis Eestisse. 1818. aastal käis ta Soomes, kus valmis 55 tusi-seepia joonistust. Hiljem tegi ta nende alusel litograafiad ehk kivitrükised. Aastal 1819 Peterburis ilmunus tal litograafiaalbum ning aastail 1822-24 avaldas ta kolm vihku litograafiaid. Aastatel 18161827 elas Karl von Kügelgen oma äia, Wilhelm Johann Zöge von Manteuffelii pool Viru-Jaagupi kihelkonnas Küti mõisas, kus Kügelgenid pidasid kodukooli. Selles koolis õppisid kunstniku poeg Konstantin von Kügelgen ning kaksikvenna Gerhardi poeg Wilhelm von Kügelgen ja Carl Timoleon Neff. Kõigist neist kujunesid väljapaistvad 19. sajandi
1804. aastal tagasi Saksamaale, kus sai Dresdeni Kunstide Akadeemia professoriks. 1806. aasta 7. juulil abiellus Karl von Kügelgen Wilhelm Johann Zöge von Manteuffeli, tütre Emilie Henriettega. Tema kaksikvend Gerhard oli abiellunud Helene Marie von Kügelgeniga. Karl von Kügelgen käis Krimmis, mitu aastat elas Saratovi kubermangus, kust aga 1816. aastal naasis Eestisse. 1818. aastal käis ta Soomes, kus valmis 55 tusi-seepia joonistust. Hiljem tegi ta nende alusel litograafiad ehk kivitrükised. Aastal 1819 Peterburis ilmunus tal litograafiaalbum ning aastail 1822-24 avaldas ta kolm vihku litograafiaid. Aastatel 18161827 elas Karl von Kügelgen oma äia, Wilhelm Johann Zöge von Manteuffelii pool Viru-Jaagupi kihelkonnas Küti mõisas, kus Kügelgenid pidasid kodukooli. Selles koolis õppisid kunstniku poeg Konstantin von Kügelgen ning kaksikvenna Gerhardi poeg Wilhelm von Kügelgen ja Carl Timoleon Neff. Kõigist neist kujunesid väljapaistvad 19. sajandi
ja müümisega ja tulemuseks oli surm tundmatuna. 19 saj lõpupoole avastati kui suurepärane ta tegelikult on. Saadi aru, et ta dokumenteeris talupoegada elu ja alles siis hakatakse seda hindama nagu tõelist ajaloolist dokumenti. Võetakse eeskuju. Honore Daumier (1808-1879) hakkas ennast teadlikult vastandama kogu prantsuse kunstile, püüdis võtta oma tegelased argielust, tema töödes on ühiskonnakriitiline iseloom. Põhiliselt on tema tööd joonistused ja litograafiad, pigem illustratsioonid mida ta radikaalsetele ajalehtedele tegi. Tema tööde tüübid mõjuvad karikatuursena. Ta naeruvääristab seda, mida ta enda ümber näeb. Parlamentaaride ja ministrite kujutamine käib. Tavainimese suhtes leebem. Ta tegi ka skulptuure, samas tema maalid on pehmemad. Ta on esimene kunstnik, kes oma maalidel kujutab linnaelanikke. Teos (,,Kolmanda klassi vagun"). Gustav Courbet (1819-1877) radikaalne, kuid peetakse kõige sihikindlamaks ja tähtsamaks realistiks!!
õppimas ja sealt tuli kirjanikke, koduõpetajaid ja kunstnikke, kes lühemaks, kes pikemaks ajaks. Sellistest olid kõige tuntumad kaksikvennad Kügelegenid, kes abiellusid neidudega von Manteuffelite perekonnast. Portreemaalijana Saksamaalgi nimekas Gerhard Franz von Kügelen (1772 1820) peatus Eestis episoodiliselt, aga maastikumaalija Karl Ferdinand von Kügelen (1772 1832) jäigi Eestisse elama. 1818 tegi ta reisi Soome, mille tulemusel sündisid joonistused ja hiljem ka litograafiad (kolmes vihikus, igas viis lehte) pealkirjaga "Soome maalilised vaated". Vaated on klassitsismile omaselt idealiseeritud ja esmapilgul on neis vähe Soome eripära, pigem tunduvad need Itaalia maastikena. 1802.a. taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal aastal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi (1770 1838) juhtimisel. Tema parimad tööd on vaselõiketehnikas portreed. Peamiselt maastiku
annaabi.ee 
