Õppeülesanne. Eesti Kuidas tutvustaksite mõnes välisriigis Eestit inimestele, kes pole kunagi meie riigis käinud? Kus Eesti asub? Millise ajalooga on riik? Miks tulla Eestisse? Mida siin teha ja vaadata? Kirjutage sel teemal essee! Kui lähimad naabrid kõrvale jätta, siis ei tunta Eestit peaaegu üldse. Mitmetel on negatiivne eelaimus Eestist. Külm, karske ja väsinud maa, mis tihti ajatakse sassi ENSVL-ga. Nüüd, olles Euroopa Liidus, on Eestimaa maine paranenud. Inimesed on hakanud mõistma et me oleme Euroopa Liidu maa, mitte Venemaa omand. Iga riikidevahelise piiri kujunemise taga on eelkõige sõjaline ja poliitiline ajalugu. Läänemere avaosa ning Soome lahe ja Riia lahe näol on Eestil läänes , põhjas ja edelas merepiir. Eesti maismaapiir Vene Föderatsiooniga kulgeb Narva jõe, Peipsi ja Pihkva järve ning kagus (Pihkva järvest Pedetsi jõeni) ka maismaa kaudu. Piir Lätiga lõunas ( Pedetsi jõest Iklani) on maismaapiir. Ees...
Nt eestlane läheb eestist lätti ja tuleb 5 aasta pärast tagasi Pendelmigratsioon- inimeste igapäevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi. Nt minu ema käib iga päev tallinna tööle Migratsioonisaldo- sisserändajate ja väljarändajate vahe Immigratsiooni kvoot- valitsuse kehtestatud piirarv sisserändajatele Immigrant- sisserändaja Emigrant- väljarändaja Kodanik- inimene, kellel on elukohariigi kodakondsus Välismaalane- inimene, kellel ei ole elukohariigi kodakondsust Ajaloolised rahvusvähemused- väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond Assimileerima- samataoliseks muutma, endasse sulatama, nt väikerahvast kas loomuliku arengu tulemusena või vägivaldselt suurema hulka sulatama Rahvastiku tihedus- 29, 6 inimest km2 kohta Asula tüübid- linn, alev, alevik, küla. Esimesed kolm linnalised, küla aga maaline asula Haldusüksused eestis- vallad, linnad, maakonnad
PÕHJENDATULT KARDAB TAGAKIUSAMIST RASSI, USU, RAHVUSE, SOTSIAALSESSE GRUPPI KUULUMISE VÕI POLIITILISTE VEENDUMUSTE PÄRAST, VIIBIB VÄLJASPOOL KODAKONDSUSJÄRGSET RIIKI EGA SUUDA VÕI KARTUSE TÕTTU EI TAHA SAADA SELLELT RIIGILT KAITSET, VÕI KES NIMETATUD SÜNDMUSTE TAGAJÄRJEL VIIBIB KODAKONDSUSETUNA VÄLJASPOOL OMA ENDIST ASUKOHARIIKI EGA SUUDA VÕI KARTUSE TÕTTU EI TAHA SINNA TAGASI PÖÖRDUDA. KUNI PAGULUSSTAATUSE KINNITAMISENI SIHTRIIGI POOLT ON VÄLISMAALANE VARJUPAIGATAOTLEJA. PAGULASE ÕIGUSED XD • PAGULASEL ON ÕIGUS ASÜÜLILE, TURVALISELE VARJUPAIGALE. RAHVUSVAHELINE KAITSE ON SIISKI MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT FÜÜSILISE TURVALISUSE TAGAMINE. PAGULASTEL PEAKSID OLEMA VÄHEMALT SAMAD ÕIGUSED NAGU KÕIGIL TEISTEL VÄLISMAALASTEL, KEL ON SELLE RIIGI ELAMISLUBA, JA NAD PEAKSID SAAMA SAMASUGUST ABI. SIIA KUULUB KA MÕTTEVABADUS JA LIIKUMISVABADUS. KEDAGI EI TOHI OHUSTADA PIINAMINE EGA ALANDAV KOHTLEMINE
kehti!) * lapsendamine * kodakondsuse taotlemine Topeltkodakondsus mitme riigi kodanikuks olemine . Kodakondsusest ilma jäämine inimene sureb; võetakse ära näit. riigi reetmine, välisriigi kasuks spioneerimine, katse muuta riigi põhiseaduslikku korda. Välismaalane mingi teise riigi kodanik Illegaal riigis ebaseaduslikult viibiv isik VALITSEMINE on riigielu juhtimine ja korraldamine. Võimude lahusus riigi 3 võimu seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim peavad seisma üksteisest eraldi, lahus, et vältida korruptsiooni. Võimude tasakaalustatus kõik 3 võimu on võrdse tähtsusega, üks pole teistest olulisem. Parlament (Eestis Riigikogu) on kõrgeima seadusandliku võimu organ. Valitakse ainult EV kodanike poolt 4 aastaks.
Mõisted: Naturalisatsioon kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik Välismaalane- välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsus- kahe erineva riigi kodakondsuse omamine Teemad: 1. Mis on partei + jaotus Partei kujutab endast kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb sellega pääsu võimule. Partei pääsu võimule määravad valijate hääled. Seepärast püüavad parteid oma tegevuskava välja töötada selliselt, et see vastaks laia valijaskonna huvidele.
Rahu tagamine maailmas. Inimõiguseduniverbaalsed õigused,miskehtivad kõigile kõikjal sünnist saadik. Euroopa inimõiguste konventsioondokument, mis käsitleb kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Kodanikinimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe e. Kodakondsus. Kodakondsus Riigikodanikes olemine,millega kaasnevad õigusedja kohustused. Naturalisatsioonvastav protseduur, mis viiakse läbi kodakondsuse saamiseks. Välismaalane võõrriigi kodanik,kel puudub kodakondsus. Teabe suhtlusinimese ja riigi vaheline suhtlus, info. Tsentsuurkontroll ajakirjanduse üle. Isikuandmete kaitsa isiku eraelu, tervist, varandusliku seisu ja privaatsust tagav seadus. Ärisaladusmajandust puudutav, võib ohustadakonkurentsi võimet. MTÜMittetulundusühik e. Kolmas Sektor. Ühendused, mis ei taotle kasumit.
(3) V: a) Sünnijärgselt (üks vanematest peab olema kodanik); b) eriliste teenete eest rii- gi ees; c) täites vastavad eksamid, et saada kodakondsus. 10. Millised tingimused peab kodanikukspürgija täitma? V: Tuleb elada siin vähemalt viis aastat, tuleb sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam ning tuleb kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 11. Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab Eestis asuda palgalisele tööle? V: Esmalt peab ta taotlema elamisloa ning siis ka tööloa. 12. Millised on kodanikuõigused ja kohustused? V: Õigus ja kohustus teenida kaitseväes; õigus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust; õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis; õigus töötada avaliku teenindajana riigi-
RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ III Välismaalase õiguslik staatus. (legaalne riigis viibimine; pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus; elamisloa andmisest keeldumine). Vt. välismaalaste seadus. 1. Välismaalase määratlus ja erinevad õiguslikud kategooriad. Välismaalane on isik, kes ei ole Eesti kodanik. Välismaalasele tagatakse Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused (kui mõni seadus ei sätesta teisiti). Välismaalase õiguslikud kategooriad: - alaline elanik (pikaajaline elaniku elamisluba või alaline elamisõigus) - Eestis püsielanik (elamisluba või elamisõigus) - Eestis ajutiselt viibiv (ajutine viibimine ilma elamisloata või elamisõiguseta) - Eestis töötav (töölepingu vms dokumendi alusel) 2
Ülemvõim-kui riigi valitsejaks on teise maa kuningas ,keiser või diktaator Okupatsioon-kui maa on osaliselt või täielikult võõra relvajõudude võimu all Iseseisvus-riigi sõltumatus teistest riikidest Vabariik-riigivalitsemisvorm,kus kõrgeimad riigivõimuorganid on valitavad Demokraatia-poliitilise korra vorm-rahva heaks,rahva seast Parlament-riigi kõrgeim seadusandlik organ Kodakondsus-inimese õiguslik seaos riigiga Naturalisatsioon-kui inimene taotleb kodakondsust omal soovil Välismaalane-teise riigi kodinik Illegaal-ebaseaduslikult riigis viibib isik Kodakondsuseta isik-isik ,kellel puudu yhegi riigi kodakondsus Riigikogu valimised-iga 4 a.tagant märtsikuu 1.pühapäeval-kodanikud valivad riigi esinduskogu Valitsuskoalitsioon-erakondade liit Opositsioon-erakonnad,mis ei kuulu valitsusse ja kes peavad valitsuse puudusi esile tuua Riigikogu-EV parlament(101 liiget,4 a..) Lihthäälte enamus-kui kohalolevatest hääletavad poolt rohkem kui vastu
1. Kes oli ja millega tegeles? (erinevad väljundid-erialad) Ferenc Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublistist. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid,õpetajad. Muusikaõpingud Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). 3. Liszti kogemus konservatooriumiga. Püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. 4. Liszti ja Beethoveni kokkupuude. Viinis kohtus Beethoveniga, mis jättis talle unustamatu mulje. 5. 1827-1830- mis Lisztiga juhtus? Mis ta tagasi tõi/aitas? aastal 1827 suri tema isa ning seetõttu süvenes religioossesse müstikasse. Alates 1830 tegeles muusikalise enesetäiendamisega. Kohtus viiulivirtuoos Paganiniga, kes äratas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 6. Liszti iseloomustus. Ego? Kade? Lahke? Abivalmis? Kuri?- too näiteid tema elust.
Rahvastiku(elanikkond) moodustavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed. Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal. Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne s...
annaabi.ee 
