GRUPITÖÖ- PRAKTILINE TÖÖ: VALGUSTATUSE (VALGUSTUSTIHEDUSE) MÕÕTMINE Töögrupi nimekiri : Jrk Eesnimi Perekonnanimi Rühma nr nr 1 2 3 4 5 6 Uurida, kas kohtadel, kus tudengid TTÜs kõige rohkem Harjutustöö loevad, on valgustatuse tase silmadele ja nägemisele eesmärk: ohutu. Mõõta valgustatust (valgustustihedust) õppehoones Ülesanne: kohtadel, kus tudengid kõige enam loevad. Teha 10 mõõtmist. Hinnata mõõtmistulemusi ning puuduste leidmisel teha parandusettepanekud. Täita tabelid ning laadida see Moodles olevasse ülesandesse funktsiooniga Lisa esitus. Valgustatuse (valgustustiheduse) mõõtühik on lux (lx) Abiks: Luks (lad...
Tavaliselt lehtib taim uuesti. Suvine temperatuur võiks olla 1719ºC, taime kastetakse rikkalikult ja väetatakse Substral® Tsitruseliste väetisega 23 x kuus. Talvel vajavad jahedat 812ºC (lühiajaliselt taluvad 5ºC kuni mõned miinused, viljakandvad taimed vajavad soojemat 1416ºC) valget kasvukohta. Talvel kastetakse mõõdukalt ja väetatakse 12 x kuus Substral® Tsitruseliste väetisega. Kui teil pole võimalik hoida taime jahedas valges kohas kasutage kindlasti lisavalgustust. Kevadel võib taime tagasi lõigata. Tsitruseliste enim esinevaks haiguseks on kloroos (lehtede kolletumine), mille peamiseks põhjuseks on aga tsitruselisi vaevav pidev raua puudus. Sellepärast on Substral® Tsitruselise väetises raud taimele kergesti omastataval kujul, mis annab taime lehtedele intensiivse rohelise värvuse ja hoiab ära nende kolletumist. Substral® Tsitruselise väetis annab taimedele stabiilse kasvu ja
ebapiisav · piiratud nägemisega ja vanemad inimesed vajavad rohkem valgust · tugevamat valgust on mõnikord vaja, et kompenseerida suuri erinevusi heleduses. 6. JÄRELDUSED Kunstliku valgustusega klassiruumis jääb tööpinnal valgustustihedus vahemikku 300 kuni 600 luksi, mis on piisav normaalse täpsusega töö tegemiseks. Eriti täpse töö puhul oleks vaja muidugi lisavalgustust. Kuna klassiruumi kasutataksegi just lugemiseks, kirjutamise ja arvuti taga töötamiseks, siis on klassiruum sobivalt valgustatud. Ruumis on ka nn pimedaid nurki, kus on väga vähe valgust ja kus tuleks jälgida, et seal ei tegeletaks lugemise ega kirjutamisega, sest see oleks silmadele väga väsitav. Raamatukogu tundus esmapilgul väga heledalt valgustatud, aga riiulite vahel jäi siiski valgustustihedus alla 200 luksi ja tõesti ka silmale tundus, et lugemiseks oli seal hämar.
2 Kunstliku valguse ohud Väga oluline on kasutada arvutiga töötades valgusteid, millel on nn monitoroptikaga hajutid - need hajutavad otsest valgust paremini ja tagavad, et valgus ei peegelduks arvutiekraanilt kasutajale silma. Valgusti peaks asuma ideaalis töölaua ja seega ka arvutiekraani kohal, siis on valguse peegeldumisoht ekraanilt kõige väiksem. Vaid ekraanihelendusest ei piisa tööpinna valgustamiseks, kindlasti on vaja ka lisavalgustust. Kontrast valgustatud töölaua ja valgustamata pindade vahel ei tohiks olla kordades erinev, see häirib tugevalt silmi ja on kokkuvõttes kahjulik. Peegeldused on kerged tekkima büroodes, kus kasutatakse nn 60*60 mooduleid. Paigaldamisel ei ole arvestatud võib-olla töökohtade asetust. Laemoodulite valgusnurk ei ole tavajuhul nii vertikaalsel kui horizontaal suunas võrdne. Vahest aitab see kui moodulit laes keerata 45* teise asendisse.
4. EMISE JÕUDLUS Väikesed pesakonnad poegimisel (puhtalt sööt mise küsimus) Vähe võõrutatavaid põrsaid 5. EMISTE VILJASTUSPROBLEEMID Hekas loetakse tulemust, kui 90 % paaritatud/seemendatud emistest ei indle ümber Paaritus-/seemendus vajalik (1x, 2x paaritus) Kultie sperma viljastusvõime Emise liigne lahjumine imetamisel Emise või nooremise veritsemine seemendusel (verel on spermitsiidne efekt) Augustis, septembris kui päev lüheneb, võib hakata kasutama lisavalgustust (30 lux 1 m kõrgusel) 3 tundi päevas. Emiste stress (rahulikud ja riiakad, agressiivsed ühes sulus). Viirushaigused (parvo, ebamarutaud). 6. EMIS EI POEGI Pärast paaritamist peetakse emiseid eraldi kultidest ja ümberindlused jäävad märkamata Munasarjades on tsüstid. Emise poegimisjärgne emaka involutsioon ei toimu lõpuni ja homronaalne regulatsioon on häiritud. 41. Põrsaste surnultsündide põhjused PÕRASTE SURNULTSÜNDIDE PÕHJUSED 1
● Seemnete kogumisega pole vaja kiirustada, sest kuna kasvuhoones pole tuult, ei hakka seeme ka nii ruttu varisema. ● Seemnesaak pinnaühiku kohta on väga rikkalik ja seda on võimalik hiljem mitmete vahenditega veelgi suurendada. ● Puid on lihtne uuendada/asendada. Ühe puu jaoks vajaminev pind on ca 5 m * 5 m = 25 m2 Kilehoonetes reguleeritakse: ● Temperatuuri (kasvuhooned on köetavad) ● Valgust (kasutatakse lisavalgustust, samuti on puude alune pind kaetud heleda liivaga) ● Õhuniiskust ● CO2 sisaldust – kiirekasvuline arukask (2-3 m kõrguskasvu aastas) seob suurel hulgal CO2-te ja et tagada maksimaalne kasvukiirus, on vaja CO2-te juurde lisada. Kõrgendatud süsihappegaasi sisaldus soodustab ka õiepungade paremat moodustumist. Kui atmosfääris on keskm. CO2 kontsentrats. 0,04%, siis isegi selle sisalduse 10 kordne suurendamine ei mõju arukasele negatiivselt