vaid elu rikastavaks ja isiksust arendavaks. Üheks rikkuseks elus võib pidada oskust õieti aega kasutada. Inimene ei tohiks olla ainult töönarkomaan. Kuigi teised võivad teda imetleda, võõrdub ta perest, kaotab tervise ja kogeb eluliste väärtuste kriisi. Paradoksaalsel kombel ei teeni töönarkomaan sageli kõige suuremat tasu, sest ta on sageli ülesandele, mitte tulemusele suunatud. Aja vallas ei ole jõukat ladvikut ega intellektuaalset koorekihti. Geeniusele ei anta iial lisatundi päevas. Elu tuleb nii planeerida, et jõuaks tegeleda kõigi eluvaldkondadega. Targalt aega kasutades võib töötada ainult teatud arv tunde, kuid ära teha töönarkomaanist rohkem. Töötada tuleks leidlikumalt, mitte kauem. Nii saab ka hästi töötades ja palju teenides olla rohkem nende seltsis, kes annavad elule mõtte perega ja sõpradega ning tegeleda lisaks tööle ka hobidega, mis inimest laevad.
Samuti pean meeles pidama, et ei unustaks ennast raamatuid lugema, sest siis kannatab selle all näiteks uneaeg või õppimine. Mille jaoks ja kui palju aega mul ööpäevas Sõpradele kokkusaamisele, uneajale ja puudu jääb? puhkamisele jääb mul aega puudu. Arvan, et 2- 3 lisatundi päevas oleks väga suur võit. Kõik oleneb muidugi nädalast, sest iga päev ei ole igakord võrdväärselt jaotatud. Mida kavatsete ette võtta? Kuidas lahendate Arvan, et peaksin oma internetis olemise aega selle probleemi? paremini jaotama ja mõnikord paremini
stipendiumid või töötushüvitised teie lastele, kui nad otsivad oma esimest töökohta). Samuti võib teil olla õigus mitterahalistelehüvedele (nt õigus tõlketeenustele kohtumenetlustes). Kui te konkreetses riigis elate, siis on teil õigus saada ka neid hüvitisi, mida makstakse töötajatele ja nende peredele tulenevalt sellest, et nad selles riigi elavad. Töönädal kestab Kreekas 40 tundi. Mõned töötajad töötavad nädalas 5 lisatundi ning saavad nende tundide eest ka 20% suuremat töötasu. Kui tööaeg ületab 45 tundi maksab tööandja selle eest 40% suuremat tasu. Kui aastane lisatöö ületab 120 tundi saab töötaja 80% suuremat tasu. 24 tunni sisse peab mahtuma vähemalt 12 tundi puhkeaega ning nädalane puhkeaeg on minimaalselt 24 tundi. Kui tööaeg ületab 6 tundi on töötajal õigus 15 minutilsele pausile, mille vältel tal on õigus oma töökohast lahkuda.
Töövälisest ajast moodustab ühe osa aeg, mis kulub inimese füsioloogiliste vajaduste rahuldamiseks ja teine osa on vaba aeg ( TF). Tt=TW+TF Eeldame, et inimeste sissetulek koosneb ainult palgast. Tunnipalk- w, tööaeg TW, sissetulek I I=w*Tw=w(Tt-TF) Inimeste tegevuse eesmärgiks on kasulikkuse ehk rahulolu maksimeerimine: ühe osa rahulolust annab palk ning teise osa vaba aeg. Kui vaba aja piirkasulikkus ületab reaalpalga piirkasulikkuse, ei ole inimesed nõus töötama ühtegi lisatundi, kuna nad väärtustavad vaba aega rohkem kui palka. Kui vaba aeg=0, siis on sissetulek maksimaalne. Kui aga töötunnid=0, siis kogu kasutuses olev aeg= vaba aeg. Eelarvejoone tõus on määratud palgaga st kui vaba aja hulka vähendada tunni võrra suureneb sissetulek I1-I2 võrra. Mida kõrgem on palgamäär, seda suurem on eelarvejoone tõus. Ükskõiksuskõvera tõus määratakse vaba aja ja sissetuleku vastastikuse asenduse piirmääraga MRSFw=w
arvu töötundide eest suuremat palka. Inimeste tegevuse eesmärk oli aga kasulikkuse ehk rahulolu maksimeerimine, siis eelpooltoodust lähtuvalt võime rahulolu jagada kahte ossa ühe osa rahulolust annab palk ja teise osa vaba aeg. Indiviidide otsus, kas pakkuda turul tööjõudu või mitte, sõltub sellest, missugused on reaalpalga ja vaba aja piirkasulikkused. Kui vaba aja piirkasulikkus on suurem, siis ei ole inimesed nõus tegema ühtegi lisatundi. Tööjõu pakkumine väljendab seost pakutava koguse ja tööjõu hinna vahel. Tööjõu pakkumisele avaldavad mõju järgmised tegurid: 1) Riigi rahvaarv. Rahvaarv sõltub elanikkonna loomulikust iibest ja immigratsioonist. 2) Riigi elanike vanuseline struktuur, st. kui palju on antud riigis töövõimelises eas elanikke. 3) Riigi tööhõive tase, mis näitab kui suur osa antud riigi töövõimelises eas inimestest töötab. 4) Töötatud aeg
annaabi.ee 
