harilikult jõuavad kõrgeimasse punkti esimese lüpsikuu lõpus. Seetõttu on ka energiabilanss negatiivne ja loom toodab oma järglasele piima enda kehavarude arvelt ning kõhnub ning võivad päevas kaotada 0,5 kg. (Sonets jt, 2009) 3.2. Tiineltlüpsiperiood Kui lehm on tiinestunud algab tiineltlüpsiperiood, mis kestab kuni kinnisperioodi saabumiseni. Tiinuse alguses kasvab loode aeglaselt ning ei vaja kasvuks ja arenemiseks lisatoitaineid seetõttu püsib heade lehmade toodang kõrgel, kuid see võib ka langeda. Tiineltlüpsiperioodi esimesel poolel loom piima tootmiseks oma kehavarusid enam ei kasuta ning peavad saama oma energia söödast. Lüpsiperioodi teisel poolel toodang langeb, sest lehm hakkab oma järglase ja järgmise laktatsiooni jaoks varusid koguma. (Sonets jt, 2009) 7 3.3. Kinnisperiood
Kui ala on karjatamise järel põhiosas madalmurune ning söömata taimi ei ole hulganisti, ei pea karjatamise järel maha niidetud taimi karjamaalt koristama, need võib jätta samasse kõdunema. Poollooduslikes kooslustes karjatatavatele loomadele ei tohi anda lisasööta ja niit ei tohi olla ühine karjamaa kultuurrohumaaga. Ka niidu kasutamine vaid öökarjamaana ei ole õige pärandkoosluse hooldamise võte. See toob kooslusesse väljast sisse lisatoitaineid, mistõttu rohustu muutub lopsakamas ja vaesub. (Kukk jt 2004) 12 Kokkuvõte Esimesed kariloomad olid veis, siga, kits ja lammas. Karjakasvatus on laiemalt välja kujunenud nooremaks pronksiajaks (X-VI saj. eKr). Karjatamisviise on kaks. Nendeks on süsteemitu ehk vabakarjatamine ja süsteemikindel ehk ratsionaalne karjatamine. Viimane
loetakse piimaveisekari väga heaks, kui selles on hea sigivusega lehmi 8590%. Sigivus sõltub tiinestusest, mis näitab kui suur osa lehmadest tiinestub seemenduse käigus. 34. Lehmamullikate seemandamise vanus ja kehamass Vanus: 1518 kuud Kehamass: 380400 kg 35. Tiineltlüpsiperiood ja selle tähtsus Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Perioodi algul on lootekasv aeglane ja ta ei vaja kasvuks ja arenemiseks lisatoitaineid. Headel lehmadel püsib piimatoodang endiselt kõrge, kuid mõnel loomal langeb oluliselt. Lüpsiperioodi teisel poolel hakkab toodang vähenema. Lehm hakkab kehasse varusid koguma järgmiseks laktatsiooniks. Lehm peaks saama mineraalsöötasid, eriti kaltsiumi ja fosforit ning A ja D vitamiini, mis on vajalikud loote normaalseks arenguks. 36. Kinnisperiood Laktatsioonile järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehmi ei lüpsta. Kinnisperioodi pikkuseks on 2 kuud
Sigade pidamisel on söötmiskulud võrdlemisi suured, moodustades üle 70% kogu sea- kasvatuse kuludest. Seetõttu sõltub seakasvatuse tasuvus väga palju sellest, kui otstarbekalt seakasvataja oskab oma sigu sööta Sealiha omahind kujuneb seda väiksemaks, mida odavamad on söödad. Sigade söötmisel tuleb arvestada, et siga tarvitab söödaga saadud toitaineid elatuseks, liha ja rasva moodustamiseks, tiined emised loodete kasvatamiseks, imetavatel emistel kulub lisatoitaineid veel piima tootmiseks. Seetõttu on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade päevane toitainete tarve ja söödatarve väga erinevad. Elatussöödaks tarvitab siga 100 kg kehamassi kohta ligikaudu 1/3 võrra rohkem toitaineid kui veis. Sigade söötmise korraldamisel on oluline, et eeskätt oleks kaetud nende energia ja proteiini- tarve. Noortel kasvavatel sigadel on oluline ka kriitiliste aminohapete tarbe katmine sööta- dega
Sigade pidamisel on söötmiskulud võrdlemisi suured, moodustades üle 70% kogu sea- kasvatuse kuludest. Seetõttu sõltub seakasvatuse tasuvus väga palju sellest, kui otstarbekalt seakasvataja oskab oma sigu sööta Sealiha omahind kujuneb seda väiksemaks, mida odavamad on söödad. Sigade söötmisel tuleb arvestada, et siga tarvitab söödaga saadud toitaineid elatuseks, liha ja rasva moodustamiseks, tiined emised loodete kasvatamiseks, imetavatel emistel kulub lisatoitaineid veel piima tootmiseks. Seetõttu on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade päevane toitainete tarve ja söödatarve väga erinevad. Elatussöödaks tarvitab siga 100 kg kehamassi kohta ligikaudu 1/3 võrra rohkem toitaineid kui veis. Sigade söötmise korraldamisel on oluline, et eeskätt oleks kaetud nende energia ja proteiinitarve. Noortel kasvavatel sigadel on oluline ka kriitiliste aminohapete tarbe katmine söötadega
Vaid tänu sellele sai elu väljuda ookeanist ja asuda maismaale. Maismaa oli enne seda paljas, kalju, mulda polnud. Senini olid taimed olnud vaid rohevetikad. Rohevetikad olid esimesed taimed, kes maale said. 1. Seened transportisid fosforit ja lämmastikku kaugelt üsna oligotroofses, ehk toitainetevaeses vees elavale vetikale, kes sai tänu sellele paremini fotosünteesida. 2. Rohevetikad kolisid vaikselt vest välja kaljule, seenjuured olid vees. Sealt said taimed lisavett ja lisatoitaineid. Sai alguse maapealne fotosüntees. 3. Tasapisi hakkas tekkima muld ja tekkis seenjuur mulla all. Seenjuur iseloomustab 92% taimeliikidest Mükoriisa liigid: 1. ENDOMÜKORIISA Esimesed mükoriisad. Seeneniitidel ehk hüüfidel on spetsiaalsed organid – arbuskulid, millega lähevad taime juure sisse. 2. EKSOMÜKORIISA Puu ehk jämedate juurtega taimede sümbioos seentega.
annaabi.ee 
