rasvu, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid) ja vedelikku. Lisaks toimib rinnapiim ka nagu ravim, kuna sisaldab kaitsekehi ja spetsiaalseid kasvufaktoreid. Endiselt toetab emapiim ka lapse immuunsüsteemi. Võrdlevad uuringud viitavad sellele, et kauem rinda saanud lastel on suurema tõenäosusega parem tervis veel teismeliseeas. Pikem imetamine on kasulik ka ema tervisele vähendades emaka- ja munasarjavähi, rinnavähi ning osteoporoosi ohtu. Üksikud lapsed vajavad lisatoiduga alustamist veidi varem, 4-5 kuuselt, enamus lapsi aga alles poole aasta vanuses. Üldised soovitused lisatoiduga alustamiseks: 1. Alusta alati ühest toiduainest korraga ja anna lapsele umbes kaks nädalat aega sellega harjuda, enne kui võtad järgmise. Edaspidi võid kõiki neid toiduaineid, millega laps on harjunud, kasutada retseptides ka segamini. 2. Kogused algavad iga uue toiduaine puhul poolest kuni ühest teelusikatäiest esimesel
Puuviljadest õunu, ploome, pirne, ka banaane, ananasse, kiivisid, virsikuid ja aprikoose. Soovitaksin olla ettevaatlik tsitruselistega. Ei soovita magusaid mahlajooke, eriti punastest marjadest, mis mõjuvad halvasti hambavaabale. Teiseks lisatoiduks, mille andmist võiks alustada 56 kuuselt. Pudru valmistamiseks tuleb alguses kasutada rinnapiima või rinnapiimaasendajat. Alustuseks sobivad riis, tatar, hirss. Hiljem ka kaer, oder, rukis ja nisu. NB! Manna on tehtud nisust. Kolmanda lisatoiduga alustamiseks sobiks 6.7. elukuu. Liha ja kala on alguses vaja vähe umbes üks teelusikatäis, muna juures tuleb alguses kasutada ainult rebu. Lapse toidule ei lisata soola või siis ainult mõtteline osa, kuna liigne sool kujundab lapse harjumust süüa hiljem väga soolast toitu. 2. VARAJANE LAPSEIGA JA TOIT Sellises vanuses lapsed kasvavad väga kiiresti ja vajavad üha suurematest kogustes vajalikke
müügilettidele toodud karpidest pärinebki kasvandustest, sest merevesi on suuresti saastatud ja sealne rannakarp tervisele ohtlik. Teod Söögiks kasvatada proovisid tigusid esimestena tõenäoliselt roomlased. On säilinud isegi juhised, mille kohaselt tuli neid hoida jahedas ja niiskes kohas, kaitsta otsese päikesekiirguse eest ja takistada järsukaldaliste sügavate kraavidega loomakesi laiali roomamast. Enne söömist soovitati tigusid lisatoiduga nuumata. Eelistatakse suuremaid tigusid. Söödavaid tigusid on maailmas veidi üle saja liigi, kuid olulist kaubanduslikku tähtsust on vaid mõnekümnel. Inimene näeb toidulaual parema meelega suuremaid tigusid: neid on lihtsam puhastada ja pärast seda jääb midagi ka allaneelamiseks. Maailmas kõige populaarsemad söödavad kojakandjad ongi harilik viinamäetigu (Helix pomatia) ja kare viinamäetigu (H. aspersa). Harilikul viinamäeteol kui ammu tuntud delikatessil on palju
puuviljapüreesid. Praktilised pudrud sobivad tarvitamiseks nii soojalt kui külmalt.( http://www.ponn.ee/ponni-pudrud) - Lihaga püreed Porgandipüree maksaga Köögiviljapüreesupp lihaga Püreesupp liha ja tomatiga Aedviljapüreesupp kanafileega Aedvilja-nuudliroog kalkunilihaga Aedvilja-riisiroog kanafileega Kõrvitsa-brokoliroog sealiha ja riisiga Liha on tähtis raua allikas ja see on paremini omastatav kui taimedest pärinev raud. >90% rauavajadusest peab olema kaetud lisatoiduga. Lihaga püreedes kasutatav liha on vähese rasvasisaldusega tailiha: veiseliha, kanafilee, kalkuniliha, sealiha. (http://www.ponn.ee/ponni-lihaga-pureed) Peale 8. elukuud lihaga köögiviljaroad on - paksu tükilise konsistentsiga, esimeseks närimisprooviks. Tükilise toidu andmisel kriitiline aken 10.kuul kui pole antud, võib esineda edaspidi toitumisraskusi.(Ibid.) - Desserdid ja pudingud 12 Vaarika-jogurtidessert
30. Mida ütleb miinimumseadus? organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kordamisküsimused 6 1. Joonista ideaalne kinnine lämmastikuringe põllumajanduslikus ökosüsteemis 2. Millised on loodusliku ja põllumajanduskoosluse suurimad erinevused? Looduslik Põllumajanduslik • Ainult päikseenergia • Päikseenergia koos lisatoiduga ja fossiilkütustega • Madal produktiivsus • Suur produktiivsus • Suur liigirikkus • Väike liigirikkus • Genofondi mitmekesisus • Genofond vaene • Toitained ringlevad enamuses • Looduslik ringlus asendumas lisaväetistega süsteemis
järsk hormonaalne muutus sünnitusel põhjustab raseduse ajal naise keha kudedesse kogunenud lisavedeliku vabanemise esimestel sünnitusjärgsetel päevadel ja nädalatel. Kõige rohkem lisavedelikku vajavad imetavad emad tavaliselt lapse 2.-5.elukuuni, kui laps on ainult rinnapiimatoidul ning tema poolt ööpäevas tarbitava rinnapiima kogus suureneb pidevalt. 6 -9 elukuuni rinnapiima kogus lapse menüüs enam ei suurene vaid lapse kasvavad vajadused kaetakse rinnapiimale lisanduva eakohase lisatoiduga. Sellel perioodil aga ei ole veel soovitav rinnapiima kogust lapse menüüs vähendada ning seetõttu ema suurem vedelikuvajadus säilib endiselt. Alates 10.elukuust võib imiku menüüs osa rinnapiima asendada tahke toiduga kartmata kahjustada lapse tervist ning see toob tavaliselt kaasa ema vedelikuvajaduse vähenemise. Janujoogiks tuleb eelistada vett, mis imetaval emal olgu alati käepärast. Suurenenud vedelikuvajaduse katmiseks ning aeglustunud seedetegevuse
annaabi.ee 
