moodustavate lehtedega püstised või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1-100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks. Nad võivad elada üle 50 aasta. Perekond on nii tugevasti spetsialiseerunud lämmastiku omastamisele putukaid seedides, et selle liikidel (vähemalt kääbusliikidel) puudub täielikult ensüüm nitraatreduktaas, mida taimed üldjuhul vajavad nitraatide omastamiseks mullast. Vegetatiivne paljunemine toimub maapealsete võsundite (stoolonite, lisapungade) abil või mugulate või sigipungade abil. Kasvuvormid: Perekonda saab jaotada parasvöötme- ja lähistroopikavormideks. Parasvöötmevormid: Nende hulka kuuluvad kõik Euroopas leiduvad liigid.Talvitumiseks moodustub neil talvituspung ehk hibernaakel, millest nad kevadel uuesti üles kasvavad (selliseid taimi nimetatakse hemikrüptofüütideks). Mõnel sellisel liigil (pikalehine huulhein, vahelmine huulhein) on ka lähistroopikas või troopikas kasvavad vormid, mis
..100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks (Drosera erythrogyna puhul on teateid kasvust üle 3 m). Nad võivad elada üle 50 aasta. Perekond on nii tugevasti spetsialiseerunud lämmastiku omastamisele putukaid seedides, et selle liikidel (vähemalt kääbusliikidel) puudub täielikult ensüümnitraatreduktaas, mida taimed üldjuhul vajavad nitraatide omastamiseks mullast. Vegetatiivne paljunemine toimub maapealsete võsundite (stoolonite, lisapungade) abil või (olenevalt kasvuvormist) mugulate või sigipungade abil. Turbasammal: Turbasammal (valgesammal, rabasammal) ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond. Praeguseks on sellesse perekonda arvatud 382 liiki.Eestis on nendest teada 38 liiki, millest kaheksa on siin esmakordselt kirjeldatud. Turbasammalde uurijaid nimetatakse sfagnoloogideks. Turbasamblad teeb eriliseks nende eriti suur
Eristatakse juure kesksilindrit ja esikoort, mis on kaetud juurekarvakestega. Esikoore välimine kiht on eksoderm, mis korgistub ja omab kaitseülesannet. Järgneb põhiparenhüüm. Esikoore sisemine kiht on endoderm, rakud puituvad ja omavad kaitseülesannet. Rakud on ühekihilised. Selleks et vesi saaks silindrisse on endodermis mittepuitunud läbilaskerakud. Kesksilindris on elusad rakud, mida nimetatakse peri tsükliks, mille ülesandeks on külgjuurte ja lisapungade moodustamine. Kesksilindri keskosal on radiaansed puidurakud, mis ulatuvad läbilaskerakkudeni. Juure sekundaarne ehitus Kaheidulehelistel ja paljasseemnetaimedel moodustub juure kesksilindris kambium. Kambium tekib parenhüümi rakkudest niine ja puidu vahele. Sissepoole moodustatakse sekundaarset ksüleemi ehk teist puitu ja väljapoole sekundaarne floeem. VARS Vars koos lehtedega võsu. Varre ülesanded: 1. Ühendus lehtede ja juurte vahel 2
inhibeerivad kasvu. Absiishape ja etüleen pidurdavad seemnete idanemist. 66. Umbrohtude tärkamiseks vajalikud keskkonnatingimused, umbrohtude idanemise eelistused vegetatsiooniperioodil. Neil on kindalad idanemise tingimused, nt temp, valgus; oluline on see, kui sügaval nad mullal asuvad. Temp tavaliselt 5—10 kraadi. 67. Vegetatiivsed paljunemise viisid. Lehe või lehetükkidega Lehe, varre, juure osad Juurtele tekkivate lisapungade abil nt. väike oblikas Lehele tulevad juured alla nt begoonia Murdunud oksa abil nt paju Muundunud varred ja võsud Maaaluse varrest e risoomist nt hanijalg. Risoomi muundumine mugulaks nt kartul. Tütartaimed ja sigikehad Täiskasvanud taime külge kasvavad tütartaimed nt maasikas; varrel, lehtedel või õisikul tekivad sigikehad. 68. Indikaatortaimed. Taimed, mis on mulla või selle režiimi suhtes kitsa kohastumusega. Nende abil saab pinda
ohuks okaspuu võrsevähk ja tuulepesad. Vähi tunnuseks on pruunistunud okkad ja hukkunud pungad. Samas võivad aga kõrval kasvavad põõsad olla täiesti terved (Laas, 2004). Haiguse tõrjeks 25 tuleks kasutada profülaktilist pritsimist kogu vegetatsiooniperioodi kestel, varakeva-dest alates (Sarapuu, 1983). Tuulepesad tekivad uinuvate või lisapungade arenema hakkamise tõttu okste ebatavaliselt rohke harunemise tagajärjel. Tuulepesa võrsed on lühikesed ja peened, lehed ja okkad on väikesed. Esineb erineva kujuga, ümaraid pesakujulisi ja ebasümmeetrilisi tuulepesasid, mis aasta-aastalt suurenevad. Need levivad ebasoodsate või järsult muutunud kasvutingimustega puudele tuulega edasikantavate eostega (Sarapuu, 1983). Tuulepesade tõrje on tülikas ja seda tehakse harva, kuna need esinevad üldiselt kõrgel võras.