viis ja maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab). T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. 2. TA tahtis töölepingusse panna järgmised punktid; - töötaja puhkus on 30 kalendripäeva, ta peab seda kasutama osade kaupa: § 5 TL 9) puhkuse kestus on TLS § 55 kohaselt eelduslikult 28 kalendripäeva aastas. Tööandjal on õigus kehtestada (või tulenevad need kollektiivlepingust) ka seadusest mittetulenevaid lisapuhkuseid, samuti määratleda ka tingimused, millal lisapuhkust saab. Kokkuleppel töötajaga võib puhkust anda ka osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. TA-l on õigus keelduda puhkuse jagamisest lühemaks kui 7- kalendripäeva. Puhkuste ajakava saab muuta vaid kokkuleppel. - töötaja kohustub vajadusel tegema ületunnitööd: ÜLETUNNITÖÖ (§ 44), s.o. töö üle kokkulepitud tööaja, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel.
· vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last · lapse koolivaheajal vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last · alaealisele koolivaheajal Riina Vään 7 PÕHIPUHKUS - 28 kalendripäeva - alaealistel 35 kalendripäeva; - töövõimetuspensioni (rahvapensioni töövõimetuse alusel) saajatel 35 kalendripäeva Lisapuhkuseid võidakse ette näha kollektiivlepinguga või kehtestab neid tööandja VANEMAPUHKUS a) rasedus-sünnituspuhkus 140 k-p ja see algab mitte varem kui 70 k-p enne oodatavat sünnitustähtaega b) lapsendaja puhkus 70 k-p , alla 10-aastase lapse lapsendamise korral c) lapsehoolduspuhkus alla 3 aastase kasvatamiseks emale või isale. Puhkusele minemisest v puhkuselt tulekust tuleb ette teatada 14 päeva. b) täiendav lapsepuhkus
kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, aga seda on võimalik kokku leppida kas laiemalt või kitsamalt. Pooltevahelise kokkuleppe puudumisel loetakse töö tegemise kohaks tööandja tegevus-, elu- või asukoht, mis on töösuhtega kõige enam seotud. 9) puhkuse kestus on TLS § 55 kohaselt eelduslikult 28 kalendripäeva aastas. Tööandjal on õigus kehtestada (või tulenevad need kollektiivlepingust) ka seadusest mittetulenevaid lisapuhkuseid, samuti määratleda ka tingimused, millal lisapuhkust saab. 10) töölepingu ülesütlemise tähtajad võivad olla viiteliselt töölepingu seadusele, kuid nendes võib kokku leppida ka soodsamalt. 11) Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele on tavapärased varasemad töösisekorraeeskirjad, mida ei pea enam tööinspektsiooniga kooskõlastama.
Lisapuhkus kehtestatud kas riigi või TA poolt või KL-s viide TL-s! · Allmaatöödel · Tervistkahjustavad ja eriiseloomuga tööd 5-14 kalendripäeva (VV kinnitatud loetelu) Kui mõlemad liidetakse. Lisapuhkust antakse samuti tööaasta eest. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse koos. Erinevatel alustel antavad lisapuhkused liidetakse. Kui antakse osade kaupa, siis ka lisapuhkused proportsionaalselt osadega. (nt 28+14 lisa antakse 2 X 14+7). Lisapuhkuseid võidakse ette näha ka KL-ga või kehtestab TA (nt staazi eest, töölähetustes käimise kompenseerimiseks, kui ei saa anda lapsetoitmise vaheaegu, ületundide kompenseerimine, kui ei maksta, jõulu- ja tervisepuhkuse päevad) TA-l õigus teha ettekirjutus enda määratud lisapuhkuste osas, millal. Puhkuseseadus ei reguleeri, kui palju ja mille eest. Vanemapuhkus · Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 (tüsistused ja mitmikud 154) kalendripäeva algab vähemalt 70
Osalise ja täistööajaga töötajaid tuleb võrdselt kohelda. Puhkuse õiguslik reguleerimine 1. Mis on puhkus ja milline on põhipuhkuse kestus? Puhkus on ajavahemik, mille jooksul on töötajal õigus keelduda töö tegemisest. Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus on 35 kalendripäeva. See on ettenähtud alaealistele ja töövõimetuspensioni saavatele töötajale. Haridustöötajale on põhipuhkuse kestus 56 kalendripäeva. Riigipühi ei loeta põhipuhkuse alla. Lisapuhkuseid enam ei ole. Põhipuhkuse arvutamine toimub kalendriaasta alusel. 2. Kuida toimub põhipuhkuse andmine ja kellele on tööandja kohustatud andma puhkust töötajale sobival ajal? Põhipuhkust antakse töötatud aja eest ja põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks: 1) ajutise töövõimetuse aeg; 2) puhkuse aeg; 3) aeg, mil töötaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.
annaabi.ee 
