esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosnes kaupmeestest, käsitöölistest ja arvukast kodanikuõigusteta, kuid isiklikult vabast alamrahvast. Linnade sanitaartne seisund oli jäle: solk heideti otse tänavale ning näiteks Tallinna kaevudesse tuli vesi maa-aluseid torujuhtmeid pidi linna vallikraavist, mille ääres karjatati linna karja ja kuhu voolasid linna heitveed. Sageli ründasid linnu taudid. Suremus linnades oli suur ja uute elanike pideva lisandumiseta poleks nad saanud püsida. Talupoegi omakorda tõmbas linna kõrgem elutase. Keskajal kehtis tava, et linnaõhk teeb vabaks ning neid talupoegi, kes suutsid end aasta ja ühe päeva linnas varjata, ei tohtinud mõisnikud tagasi nõuda. See mürgitas linnade ja vasallide suhteid, viies vahel teravate tülide ja isegi verevalamiseni. Välismaa kaupmehi meelitas Tallinnasse asuma püsivalt soodne kaubanduskonjunktuur. Alamrahvas töötas linnas teenjate, lihttööliste, voorimeeste, mündrikena
Näiteks Aivar Kriiska arvates erineb nöörkeraamika kultuur kammkeraamika kultuurist kõigis aspektides ja järelikult pidid nad eksisteerima. Tema arvates rändas järk-järgult sisse inimesi, kelle sidemed teiste nöörkeraamika kultuuri asukatega olid tihedamad kui kohalike kammkeraamika kultuuri kandjatega. Jääb siiski küsitavaks, kuidas oleks sellisel juhul avaldunud viljelusmajandusele üleminek ilma uue rahvastiku lisandumiseta? Põhilised erinevused kamm- ja nöörkeraamika kultuuri vahel tulenesidki ju erinevast majandusviisist. Uuemaid seisukohti toetab Valter Lang, kelle arvates levivad ideed ka ilma inimesteta. TEKSTIILKERAAMIKA KULTUUR Kiviaja lõpp pronksiaja algus Tegemist on Eestis üldiselt väga leiuvaese ajajärguga. Keraamika Tekstiilkeraamika nõud on lameda või veidi kumera põhjaga, sageli üsna mahukad. Osalt on need samaaegsed nöörkeraamika nõudega.
Asjaõiguslepingu ja sissekande tegemise vaheline aeg võib olla pikk, näit. ametliku loa nõutavuse korral. Ilma asjaõiguslepinguta ei saa sissekanne õiguslikku muudatust esile kutsuda, pigem toob ta endaga kaasa kinnistusraamatu ebaõigsuse ja ta võidakse kõrvaldada kinnistusraamatu parandamise teel. Omaette omab sissekanne tähtsust ainult sissekantud õiguse järjekoha seisukohalt, sissekantud õiguse eeldamiseks ja eelkõige heausksuse suhtes, kuid ei kutsu ilma asjaõiguslokkuleppe lisandumiseta esile õigusliku olukorra muudatust (näit. sissekantud õiguse tekkimist), sellel ei ole "formaal-õiguslikku jõudu", vaid ta muudab kinnistusraamatu ebaõigeks. Asjaõiguskokkulepe ja sissekanne peavad sisuliselt kattuma; ainult niivõrd, kui see nii on, tekib õiguslik toime.. See omandab tähtsuse siis, kui asjaõiguskokkulepe erandjuhul järgneb tagantjärele. Sissekande suhtes võib võtta arvesse ka nõusoleku. Nõusolek muutub seega selles ulatuses
Viimase pidev juurdevool oli linnadele elulise tähtsusega. Linnade sanitaarne seisund oli jäle: solk heideti otse tänavale ning näiteks Tallinna kaevudesse tuli vesi maa-aluseid torujuhtmeid pidi linna vallikraavist, mille ääres karjatati linna karja ja kuhu voolasid linna heitveed. Muidugi oli tervislikum seda vett mitte juua, selle asemel tarbiti suurtes kogustes õlut. Sageli ründasid linnu taudid. Suremus linnades oli suur ja uute elanike pideva lisandumiseta poleks nad saanud püsida. Talupoegi omakorda tõmbas linna kõrgem elatustase, dünaamilisem elulaad ja võimalus vabaneda mõisasundusest. Keskajal kehtis tava, et linnaõhk teeb vabaks ning neid talupoegi, kes suutsid end aasta ja ühe päeva linnas varjata, ei tohtinud mõisnikud enam tagasi nõuda. See mürgitas linnade ja vasallide suhteid, viies vahel teravate tülide ja isegi verevalamiseni. Nii näiteks hukati 1535.
Kui teine silp oli kinnine, siis klusiil nõrgenes ja kadus, nt *patan > *paan > eP paja ja eL paa. Vältevaheldus on hilisema tekkega kui laadivaheldus. Laadivaheldus oli tekkides esialgu suhteliselt järjekindel foneetiline nähtus. Tänapäeval on kaduma hakanud just laadivaheldus, nt rida : rea: rida, aga ida: ida : ida. Tänapäeval on astmevaheldus muutunud morfoloogianähtuseks, see eristab vorme ilma muude vormitunnuste lisandumiseta, nt jalg : jala : jalga; kadu : kao : kadu. Iga sõna puhul peab teadma, kas see on astmevahelduslik või astmevahelduseta. Tendents, et sagedased sõnad püsivad astmevahelduslikena, harvem esinevates sõnades AV kadumas, nt iive : *iive : iivet (genitiiv peab olema iibe); käive : *käive : käivet (genitiiv käibe). Astmevahelduse kohta on kasutusel erinevaid definitsioone. Üks võimalikest: astme poolest erinevate tüviallomorfide vaheldumist sõna morfoloogilises paradigmas nimetatakse
annaabi.ee 
