eelmist palka poole võrra. Üks olulisem samm, kuidas ennetada pankrotistumist, oleks olnud läbi viia põhjalikke turuuuringuid ja analüüse. Uurides välja, mida eelistavad potentsiaalsed kliendid, mida loeksid kliendid meeleldi, kas värvitrükk on oluline, ning kuidas oleks kõige efektiivsem viis informeerida tootest tulevasi klient, kuna miljonikroonine reklaamikampaania ei andnud oodatud tulemust. Samuti oodati kioskimüügist saada tulu, ent klientide nõudmisel, tekkis lisakulutus kojukande näol. Seda oleks saanud ennetada viies läbi uuringuid, ning võibolla oleks olnud otstarbekas investeerida rohkem kojukandele kui ajalehekioskitesse.iho soovis hõivata valdavat osa kogu Eesti vastavast turust, kuid ainult ajalehekioskites müümisega seda on saavutada raske. Oleks tasunud mõelda, kus on võimalik veel müüa oma lehte näiteks spordipoodides või toidupoodides, mida külastavad inimesed igapäevaselt.
Oletame, et Hr Pajul on jalgrattapood. Paju müüs eelmisel aastal jalgrattaid 300 000 krooni eest. Ta ostis need jalgrattad hulgimüüjalt 195 000 krooni eest. Ta kulutas 15 000 elektri, kütte, paberi ja muude sarnaste vahendite peale. Oma töölistele maksis ta palka 30 000 krooni. Pangale maksis Paju intressideks 12 000 krooni. Kõik eelöeldu kajastub nii raamatupidaja kui ka majandusteadlase arvestustes. Ainus lisakulutus mida raamatupidaja veel arvestab on amortisatsioon. Majandusteadlane vaatab lisaks veel Hr Paju poolt investeeritud aega ja raha ning leiab majandusliku amortisatsiooni. Ajalooliste ehk ilmutatud kulutuste meetodi kohaselt oleksid Hr Paju kulud 274 000 ning kasum 26 000 krooni. Samas oleks Hr Paju äritegevuse alternatiivkuludeks 293 500 ja majanduslik kasum 6 500 krooni.
2. Oletame, et Hr Pajul on jalgrattapood. Paju müüs eelmisel aastal jalgrattaid 300 000 krooni eest. Ta ostis need jalgrattad hulgimüüjalt 195 000 krooni eest. Ta kulutas 15 000 elektri, kütte, paberi ja muude sarnaste vahendite peale. Oma töölistele maksis ta palka 30 000 krooni. Pangale maksis Paju intressideks 12 000 krooni. Kõik eelöeldu kajastub nii raamatupidaja kui ka majandusteadlase arvestustes. Ainus lisakulutus, mida raamatupidaja veel arvestab on amortisatsioon. Majandusteadlane vaatab lisaks veel Hr Paju poolt investeeritud aega ja raha ning leiab majandusliku amortisatsiooni. Ajalooliste ehk ilmutatud kulutuste meetodi kohaselt oleksid Hr Paju kulud 274 000 ning kasum 26 000 krooni. Samas oleks Hr Paju äritegevuse alternatiivkuludeks 293 500 ja majanduslik kasum 6 500 krooni. 44 Tabel 8
2. Oletame, et Hr Pajul on jalgrattapood. Paju müüs eelmisel aastal jalgrattaid 300 000 krooni eest. Ta ostis need jalgrattad hulgimüüjalt 195 000 krooni eest. Ta kulutas 15 000 elektri, kütte, paberi ja muude sarnaste vahendite peale. Oma töölistele maksis ta palka 30 000 krooni. Pangale maksis Paju intressideks 12 000 krooni. Kõik eelöeldu kajastub nii raamatupidaja kui ka majandusteadlase arvestustes. Ainus lisakulutus mida raamatupidaja MIKROÖKONOOMIKA 30 veel arvestab on amortisatsioon. Majandusteadlane vaatab lisaks veel Hr Paju poolt investeeritud aega ja raha ning leiab majandusliku amortisatsiooni. Ajalooliste ehk ilmutatud kulutuste meetodi kohaselt oleksid Hr Paju kulud 274 000 ning kasum 26 000 krooni. Samas oleks Hr Paju äritegevuse alternatiivkuludeks 293 500 ja majanduslik kasum 6 500 krooni.
Esitatud mudeli ja selle abil tuletatud näitajate põhjal saab vastata järgmisele küsimusele: kui suur on majanduslik kaotus, kui puhkekoht oma funktsiooni enam ei täida? Küsimusele, kas antud piirkonda luua veel teinegi puhkeala, saab vastata ainult väga konkreetsetel tingimustel - siis, kui see teine on olemasolevaga täiesti sarnane. Üritades arvutada puhkealade omadusi on uurimustes hakatud kasutama ka ala kirjeldavaid muutujaid. Idee on selles, et see lisakulutus, mis johtub teatud omadustega alast, kirjeldab nende omaduste väärtust. Reisikulude jaoks kogutakse statistikat puhkealadelt. Soomes on seda meetodit rakendatud Nuuksio puhkealade hindamiseks. Hedonistlike hindade meetodi idee on selles, et turul vahetatavate ning keskkonnaväärtusega seotud toodete hind peegeldab keskkonna väärtust. Meetodit on kasutatud näit eluasemete lähiümbruse hindamisel. Seda rakendades oletatakse, et
annaabi.ee 
