muutumise. --- Tootmisettevõtte kulud jagunevad tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on kulud, mis on seotud tootmisega, st toorme ja materjali transformeerimisega lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud (kõik ülejäänud kulud) hõlmavad turunduskulusid, üld- ja halduskulusid ning finantseerimiskulusid. 6 Tootmiskulud jagunevad põhikuludeks (põhimaterjal ja põhitööliste palk) ning lisakuludeks (kõik muud tootmiskulud). - Põhimaterjal on materjal (toore), millest valmistatakse lõpptoodangut ning mida saab üheselt ja mugavalt seostada teatud lõpptootega. Näiteks mööblitootja põhimaterjaliks on puit, trükikoja põhimaterjalideks aga paber ja värv. Analoogiliselt põhimaterjalile loetakse põhitööliste palgakuluks nende tööliste palk (koos sotsiaalmaksu ja erisoodustustega), kelle tööd saab raskusteta seostada teatud lõpptootega
toote valmistamiseks kulutatud tööjõukulu. Näiteks kuulub otsese tööjõukulu hulka tehnoloogilise liini töölise palk. [ CITATION Rün97 p 12 l 1061 ] Tootmise lisakulud on muud tootmisprotsessiga seotud kulud peale otseste materjali- ja tööjõukulude[ CITATION Rün97 p 13 l 1061 ]. Tootmise lisakulud on kulud, mis on seotud lõpptoodete valmistamisega, kuid ei ole seostatav konkreetse lõpptootega. 11 Tootmise lisakuludeks loetakse kõiki tootmiskulusid, mis ei ole liigitatud põhimaterjalideks ja põhitööliste palgakuludeks. (Alver & Reinberg, 2002, lk 41) Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu (kaupade, teenuste) turustamise, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega (Alver & Reinberg, 2002, lk 44). Mittetootmiskulud on müügi- ja administratiivtegevusega seotud kulud. Müügikulud on kõik kulud, mis on seotud valmistoodete turustusega, sh reklaam, komisjonitasud,
5) kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud riigilõivuseaduses sätestatud määras; 6) asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud; 7) konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulud; 8) tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamisest tingitud kulud; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha; 10) muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, v.a need, mida loetakse eri- või lisakuludeks. Kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Kui kahtlustatav või süüdistatav kaitseb end ise, arvatakse menetluskulude hulka vajalikud kaitsekulud. Menetluskulude hulka ei arvata tema ülemääraseid kulusid, mida kaitsja osavõtu korral ei oleks tekkinud.
o Tsiviilhagi tagamisest tingitud kulud o Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS 179. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki. o Mud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, va need, mida KrMS järgi loetakse eri- või lisakuludeks. - Erikulud on menetlusosalise ilmumata jäämise tõttu kohtuistungi edasilükkamisest tingitud kulud ja sundtoomise kulud (KrMS 176). Erikulud hüvitab isik, kelle süül need on tehtud (KrMS 173 lg 3). - Lisakulud KrMS 177. Kriminaalmenetlus on kulukas üritus, mida suuremas osas finantseeritakse maksurahast. Samas on otsesed kulutused siiski otsustatud panna selle õlule, kes menetluses kulutusi põhjustas
Samas sooviks irma inantsjuht toime tulla väikeste varudega. Varude hoidmine põhjustab organisatsioonis lisaks ostu- ja veokuludele ka muid kulusid. Kõige suurem kululiik on varude hoidmisest põhjustatud kulu ehk säilituskulu. Varude soetamisel kolmandatest riikidest võivad olla lisakuludeks tollimiskulud, impordimaksud ja kvooditasud. Varudega seotakse palju käibekapitali, mis vähendab kapitali tootlikkust. Varusid hoitakse ettevõtetes mitmetel põhjustel: edasimüügiks, tootmis- või koosteprotsessis kasutamiseks, olemasoleva sisseseade käigushoidmiseks jne.
annaabi.ee 
