Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lisakoormuseks" - 5 õppematerjali

Rasvtõbi
7
docx

Rasvtõbi

Tallinna Lilleküla Gümnaasium RASVTÕBI Referaat Koostanud:Kelly Pärkman 11a Juhendaja:Kristel Mäekask Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus Rasvumise all kannatab miljoneid inimesi kogu maailmas. Liigne kehakaal on lisakoormuseks südamele. See on peamine riskitegur vere rasvainete rohkuse ilmnemisel. Samuti mitte-insuliinisõltuva diabeedi, glükoositalumatuse, degeneratiivse liigesepõletiku ja mitmete kasvajate tekkes. Kehakaalu vähendamine on tõhus abi normist kõrgema vererõhu langetamisel, näiteks 10 kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel haigetel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra. RASVAINEVAHETUSE TEKKE PÕHJUSED Tekkepõhjused võivad olla kas söömisest tingitud e

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
Raha-maksud-riigieelarve ja tulude jaotamine ühiskonnas
4
odt

Raha, maksud, riigieelarve ja tulude jaotamine ühiskonnas.

(Rootsi) Marginaliseerumine - inimese- ja ühiskonnavaheliste suhete nõrgestamine. Marginaliseerumisprotsess saab kõige sagedamini alguse kas materiaalsest kaotusest või isiklikust traagilisest elusündmusest. Inimene loobub võitemast oma koha pärast ühiskonnas, tema grupikuuluvus säilib, kuid side ühiskonnaga on kadunud (nt ,,geoloogid"/prükkarid). Inimeste marginaliseerumine ei ole ühiskonnale kasuli,, sest abivajajadon ühiskonnale lisakoormuseks. Inimesi tuleb toetada enne sotsiaalse tõrjutuse tekkimist, kui inimene on veel ise aktiivselt huvitatud ühiskonnas osalemisest. 3. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Majandusteoorias vaadeldakse turgu kui majanduse toimimise korraludst ehk süsteemi. Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turg on nii kaupade vahendamine, aksiatehingud kui teenuste ostuamine.

Majandus → Majandus
313 allalaadimist
Referaat idamaade kõrgkultuurid
16
doc

Referaat idamaade kõrgkultuurid

Taolistest tiheda hoonestusega asulatest tekkisid IV -III aastatuhande vahetusel e.Kr. esimesed linnad. 4 Inimeste jagunemine rikasteks ja vaesteks, orjadeks ning orjapidajateks. Niisutuskanalite, veehoidlate ja tammide ehitamine ning hooldamine oli väga töömahukas ülesanne, mis muude tööde kõrvalt oli põlluharijaile rängaks lisakoormuseks. Tekkis vajadus lisatööjõu järele. Toiduainete küllus andis võimaluse kasutada kanalite ja tammide ehitusel ning korrashoiul naaberrahvastelt sõdades võetud vange. Esialgu koheldi neid inimlikult. vangil võis olla teatud varandus ja perekond. Järk-järgult vangide arv kasvas, töökoorem suurenes ning õigused vähenesid. Lõpuks jäid nad hoopis ilma õigusteta ning muutusid peremehe omandiks ehk orjadeks. Orje omasid rikkamad, kes olid suutelised neid ülal pidama. Neid

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Metsade sääst
29
doc

Metsade sääst

soetusmaksumus kolm korda odavam. Masina efektiivseks kasutuseaks loetakse 3-5 aastat, hobune suudab õigesti kohelduna töötada 5. eluaastast kuni 15 või 20 aasta vanuseni. Sama hobust on võimalik kasutada ka laatadel vankri vedamiseks või põllutöödel. Loomulikult tuleb arvestada, et hobuste hooldamisele kulub aega. Hobuse eest tuleb pidevalt hoolitseda, teda ei saa jätta ööseks metsa hommikut ootama. Muidugi pikendab see tööpäeva, kuid hobusemeestele ei ole see lisakoormuseks. Metsatööhobune on selline, kellel lisaks sobilikule kehakaalule (600-800 kg) on tihke konstitutsioon, tugevad lihased ja ümarad vormid, tugevad liigesed ja jalad ning ta on ka energiline ja paindlik. Väga oluline on hobuse ja metsamehe omavaheline suhe. Hobuse väljaõpe algab poole kuni ühe aasta vanuselt ja alles 4-5 aasta vanuselt võetakse hobune kergematele metsatöödele kaasa. Vastavalt hobuse arenguastmele võib teda rakendada paarisrakendisse ja raskematele töödele.

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
81 allalaadimist
Võrdleva Poliitika kodutööd
81
docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

Siiski on miljoneid inimesi, kes seda võimalust ei kasuta, luues nii nähtuse, mis eristab riiki teistest Lääne demokraatiatest. Nimelt on USA valimisaktiivsus väga madal, vähenedes aina rohkem ning püsides alates eelmise sajandi keskpaigast keskmiselt 55% peal üldvalimistel ning 40% piiril Kongressi vahevalimistel. (Patterson, 2008, pp. 191-192) Mis on sellise olukorra põhjused? Esiteks on riigis vaja end valimistele registreerida, mis on lisakoormuseks valijatele. Siinkohal jagunevad osariigid erinevalt: on neid, kus võib valimispäeval end kohapeal registreerida kui ka neid, kus seda tuleb teha nädalaid varem. Nii on osariigiti valimisaktiivsus oodatult kõrgem esimestes ja madalam viimastes. (ibid., pp. 192-193) Teiseks takistuseks peetakse valimiste sagedust. USAs toimuvad Esindajatekoja valimised iga kahe aasta tagant ning nagu varem mainitud, on valimisaktiivsus kõrgem pigem üldvalimiste ajal

Politoloogia → Politoloogia
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun