motiveerituse ja rahulolu töökeskkonnas. Vahetusvanemaid on igas restoranis kaks, kellest üks on töökohustuste ja juhtimisstruktuuri poolest asetatud teisest kõrgemale. Kui vahetusvanema põhiülesanneteks on tagada, et tema vahetuses olevad töötajad on oma tööülesannete kõrgusel ja hoolitseda köögi ja teenindussaali vahelise koostöö toimimise eest oma vahetuses. Samuti vastutab vahetusvanem päevakassa üleandmise eest juhatajale. Siis teise vahetusvanema lisakohustuste hulka kuuluvad veel: töötajate värbamine ja töövestluste läbiviimine, uute töötajate koolituste korraldamine ja töövahendite üleandmine, kaupade tellimine ja suhtlemine tarnijatega. Inventuuride tegemine ja töögraafikute koostamine toimub vahetusvanemate vahelise koostöö tulemusel. Kuna töögraafiku koostamisel lähtutakse ennekõike töötajate soovidest, peavad vahetusvanemad töögraafikute koostamisel tegema koostööd ja tagavad sellega seoses ka töötajate kõrgema
Käendusega tagatakse eelkõige aktsessoorseid nõudeid st, kui lõpeb kohustus, siis lõpeb ka käendus. Käendajaks võib olla iga teovõimeline isik. Tavaliselt esitab võlausaldaja nõude, et ta oleks ka maksevõimeline. Käendaja vastutab samas mahus, kui võlgnik v.a. juhul, kui lepinguga on piiratud käendaja vastutuse ulatust tähtaja või rahasummaga või mõne muu tingimusega. Seega reeglina vastutab käendaja täies mahus nii põhivõla kui ka lisakohustuste eest solidaarselt võlgnikuga. Kuid käenduslepinguga võib olla ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega võib võlausaldaja sõlmida käendaja ja võlgnikuga kokkuleppe, mille kohaselt ei rakendata solidaarse vastutuse põhimõtet, vaid otseses mõttes täiendavat vastutust , kus käendaja vastutab ainult juhul, kui võlgnik ise pole võimeline kohustust täitma.
üürileping) või samaliigilised, samas koguses ning samasuguse kvaliteediga asjad (laenuleping). Hoiulepingu olemuseks on aga asja hoidmine ilma kasutamisõiguseta ning tagastamine hoiuleandja nõudmisel. 15. Põhi- ja kõrvalkohustused - Lepingu eesmärgid; põhikohustus on peamine kohustus ja kõrvalkohustus on lisakohustus näiteks üürileandja annab üle korteri üürilevõtjale ja üürilevõtja maksab selle eest raha. Lisakohustuste alla läheb näiteks see, kuidas kindlustada maksmised jne. 15. Lepingu tõlgendamine - Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:
kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Ühistu põhikirjas märgitakse: 1) ühistu ärinimi ja asukoht; 2) ühistu eesmärk; 3) osamaksu suurus ja tasumise kord; 4) summa, mille liige võib ühistule tasuda lisaks osamaksule, või selle suuruse määramise kord; 5) liikmetele lisakohustuste määramise kord; 6) kui osamaksu või muu sissemakse võib tasuda mitterahalise sissemaksena mitterahalise sissemakse hindamise kord; 7) üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja tähtaeg; 8) juhatuse liikmete arv, nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või alam- ja ülemmäärana; 9) ühistu kontrollorganid, nende pädevus ja volituste tähtaeg;
Käendusega tagatakse eelkõige aktsessoorseid nõudeid st, kui lõpeb kohustus, siis lõpeb ka käendus. Käendajaks võib olla iga teovõimeline isik. Tavaliselt esitab võlausaldaja nõude, et ta oleks ka maksevõimeline. Käendaja vastutab samas mahus, kui võlgnik v.a. juhul, kui lepinguga on piiratud käendaja vastutuse ulatust tähtaja või rahasummaga või mõne muu tingimusega. Seega reeglina vastutab käendaja täies mahus nii põhivõla kui ka lisakohustuste eest solidaarselt võlgnikuga. Kuid käenduslepinguga võib olla ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega võib võlausaldaja sõlmida käendaja ja võlgnikuga kokkuleppe, mille kohaselt ei rakendata solidaarse vastutuse põhimõtet, vaid otseses mõttes täiendavat vastutust , kus käendaja vastutab ainult juhul, kui võlgnik ise pole võimeline kohustust täitma.
annaabi.ee 
