plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Kolb omab järgmisi osi: a) kolvipõhi (npisto head); b) kolvipea (piston crown or ring belt); c) kolvisoon (top/second-ring groove), mida iseloomustavad alljärgnevad parameetrid: * kolvisoone sügavus ja laius (groove depth/width); * kolvisoone põhi (ring groove bottom); * kolvisoone paksend (ring groove pad);
olema väga täpselt sobitatud. Kooniliste poltide eelis on demontaazi lihtsus, sest silindrilised poldid võivad olla kinni kiilunud kogu pikkuse ulatuses, mis nõuab nende väljapressimisel avast suuremat jõudu. Äärikühenduste kõrval kasutatakse võlliliini osade ühendamisel hüdraulilist presspuksliidet (SKF ühendus Rootsi). Sellistes liidetes toimub pöördemomendi ülekandmine hõõrdejõudude kaudu ilma võlle nõrgestavate liistude ja teiste lisaelementidega. Liide ei vaja võllil äärikud on võllide valmistamine lihtsam. Ilma äärikuteta võllil on võimalik kasutada väikese hõõrdeteguriga ja suhteliselt töökindlaid kuul- ja rulllaagrid. Puuduseks on presspuksi suhteliselt suuri gabariite ja massi. 1. Vahevõllide otsad 2. Koonilise välispinnaga hülss 3. Sisemise koonuspinnaga puks
a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Väntvõll Väntvõll muundab oma (vändakaelte) kepsukaelte/ vändaõlgade (rod extensions/throws) abil kepsude edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks ning realiseerib gaaside poolt tekitatud indikaatorrõhu väntvõlli pöördemomendiks.
Kvaliteetne ja töötlemispuhtusega külg on esikülg ning selle vastas tagakülg. Kui mõlemad küljed on puhta töötluspinnaga, valitakse esikülg väiksema puidurikete arvu poolest. Servad- on kitsamad pinnad. Kant- serva ja külje kokkupuute punkt. Poomkant- saematerjalile jäänud tüve pealispind. Jaotatakse terav või tömp poomkant ning osaline või täielik. Saematerjali töötlemisel on võimalik anda ka talle lisaelementidega lisaväärtust (nt faasid- profiil, valts, soon) 3.Pigmendid- värvimullad, mis jahvatatakse peenpulbriks ja kasutatakse värvisegudele vajaliku värvi andmiseks. Nad on katvad, valguskindlad, mürgised, leelisekindlad. Segunevad hästi vees, lakides, värnitsas, lahustites ja muudes värvisegu koostisse kuuluvate vedelikega. Päritolult mineraalsed ja orgaanilised, samalviisil tehislikud (tsinkvalge-, alumiinium- ja pronkspulber) ning naturaalsed (nt kriit, graniit).
väiksem soojuspaisumistegur kui silindril;f) kõrge soojuskindlus;g) kõrge vastupidavus deformatsioonile ja väsimus-purunemisele;h) kolvihõlm kaetakse hõõret vähendava materjaliga (Nissan Almera). Kolvid valmistatakse legeeritud (Ni + Mg) alumiiniumi-vase või alumiiniumi-siliitsumi sulamist. Kolvi funktsioonid: a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule; b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond; c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist; e) üle kanda soojust jahutussüsteemi; f) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. 20. Kolvi tüübid ja liigid Kolvi tüübid: 1) silinderkolb; 2) pöördkolb; 3) tervikkolb; 4) liitkolb. Kolb liigitub:a) terasvöökolb; b) terasest kompressioonrõnga pesaga kolb; c) astmelise põhjaga e ninakolb d) kumer-, lame- ja nõgus-
avatud ahelaid, mille vabadusaste muutub nulliks, kui nad mehhanismiga liita. Tasapinnalistel mehhanismidel w3 = 3n-2pV = 0, kui 1. n = 2, pV = 3 , siis nim. struktuurigruppi düaadiks; 2. n = 4, pV = 6 , siis nim. struktuurigruppi triaadiks; 3. n = 6, pV = 9 ,on tegemist tetraadi e. neljahaarmelise grupiga; jne. [Näited loengul]. Struktuurigruppide ladestamiseks (liitmiseks) varustatakse struktuurigrupi lüli või lülid lisaelemendi või lisaelementidega. [Näited loengul]. 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine Kõrgpaare võib taandada madalpaarideks st. asendada muutuva pikkusega kaksiklüliga. Asendav kaksiklüli peab tagama sama liikumise kui kõrgpaar. Seda nõuet saab üldjuhul täita vaid hetketi st. iga järgneva hetke jaoks tuleb asendamist korrata. Kõrgpaari taandamise käik: [Näited loengul] 1) tõmmata kõrgpaari moodustavatele profiilidele ühisnormaal;
annaabi.ee 
