Kui juurijaks on 3, siis nimetatakse juurt kuupjuureks. Näide 25 5, kuna 52 25. Juure mõiste. Paarituarvulise juurija korral on juurimistehte tulemus määratud üheselt iga reaalarvu a korral. Näiteks on võrrandi 8 ainukeseks lahendiks x = -2 ja seega 3 x 3 8 2. Paarisarvulise juurija korral peame juurimistehte tulemuse ühesuse tagamiseks tegema lisaeelduse: n kui juurija n on paarisarv, siis a > 0 korral juur a tähistab niisugust positiivset arvu, mille n-es aste on a. Näide 6,25 2,5 ja 6,25 2,5 ehkki nii 2,5 6,25 (2,5) 2 6,25 2 kui ka Juure omadused. 1. Igal positiivsel arvul a on parajasti üks positiivne n-es juur. 2
Näide 25 5, kuna 52 25. algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Juure mõiste (II) Paarituarvulise juurija korral on juurimistehte tulemus määratud üheselt iga reaalarvu a korral. Näiteks on võrrandi 8 ainukeseks lahendiks x = -2 ja seega 3 x 3 8 2. Paarisarvulise juurija korral peame juurimistehte tulemuse ühesuse tagamiseks tegema lisaeelduse: n kui juurija n on paarisarv, siis a > 0 korral juur a tähistab niisugust positiivset arvu, mille n-es aste on a. Näide 6,25 2,5 ja 6,25 2,5 ehkki nii 2,5 6,25 (2,5) 2 6,25 2 kui ka algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Ratsionaalarvuline astendaja.
M+ a P [Kõik] lõvid on loomad. M+ a S Mõnedel loomadel on kihvad. S i P See on III figuuri süllogism. Kõik eelduste ja terminite reeglid on täidetud. Süllogism on kehtiv ja korrektne. (NB! Kahest üldisest väitest tuleneb siin osaline väide, vastasel juhul esineks termini lubamatu laiendamine. Ka III figuuri reeglite järgi saab tuletis olla üksnes osaline väide.) Märkus: Siin peab tegema lisaeelduse, et terminite maht pole null, muidu esineks siin olemasolu import (vt viimane eelduste reegel). 17_fl_vi-x 7.7. Ükski kass ei haugu, sest kassid ei ole koerad ja koerad hauguvad. Kõik koerad hauguvad. M+ a P Ükski kass pole koer. S+ e M+ Ükski kass ei haugu. S+ e P+ See on I figuuri süllogism. Kõik eelduste reeglid on täidetud
ponens’i tüüpi järelduste jada. Arvestades asjaoluga, et territooriumi mõttes sai Rooma riik II sajandil valmis, võiks eelduste komplektile näites N10.7 lisada täiendava eelduse, et riik saigi valmis. Tekib jaatavate mooduste jada: R → S, R ⊨ S S → O, S ⊨O O → H, O ⊨ H. Jada lõpliku tulemi saab sõnastada väitena „Riik hävib”. Teine võimalus on hüpoteetiline süllogism enne ära lahendada ja seejärel saadud tulemi ning lisaeelduse abil koostada üksainus modus ponens: R → H, R ⊨ H. Tulemus on sama, sest hüpoteetilise süllogismi esimesel eeldusel ja järeldusel on üks ja seesama alus. Analoogiliselt võime tulemile lisada tagajärge eitava väite ning siis hakkavad tööle MT tüüpi järeldused. 16 N10.8. Näidake, mida on võimalik järeldada järgnevatest väidetest: 1) Kui Pegasus on valge, siis on tal värvus; 2) Kui Pegasusel on värvus, siis on ta nähtav; 3) Kui ta on nähtav, siis on
ponens'i tüüpi järelduste jada. Arvestades asjaoluga, et territooriumi mõttes sai Rooma riik II sajandil valmis, võiks eelduste komplektile näites N10.7 lisada täiendava eelduse, et riik saigi valmis. Tekib jaatavate mooduste jada: R S, R S S O, S O O H, O H. Jada lõpliku tulemi saab sõnastada väitena ,,Riik hävib". Teine võimalus on hüpoteetiline süllogism enne ära lahendada ja seejärel saadud tulemi ning lisaeelduse abil koostada üksainus modus ponens: R H, R H. Tulemus on sama, sest hüpoteetilise süllogismi esimesel eeldusel ja järeldusel on üks ja seesama alus. Analoogiliselt võime tulemile lisada tagajärge eitava väite ning siis hakkavad tööle MT tüüpi järeldused. 16 N10.8. Näidake, mida on võimalik järeldada järgnevatest väidetest: 1) Kui Pegasus on valge,
annaabi.ee 
