ühiskonna kihile. Tänu sellele on inimesed tervemad, kuna nad saavad ennast ravida ja kui suremus väheneb muutub ka iive positiivsemaks. Riigikogu menetleb riigieelarve seaduse eelnõu, teeb vajadusel muudatusi ning võtab riigieelarve vastu seadusena, mis jõustub järgmise eelarveaasta alguses ehk 1. jaanuaril. Riigieelarvet on võimalik eelarveaasta kestel Vabariigi Valitsuse ettepanekul muuta või täiendada (kulude kogumahu suurenemisel või vähenemisel) lisaeelarvega Vabariigi Valitsusele antud täiendavate volituste alusel. Lisaeelarve esitavade põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumid Rahandusministeeriumile aasta eelarveprojektid ehk arengukavade esimese aasta tegevuskavad ja vastavad finantsplaanid. Eelarveprojektide koostamise ja esitamise tingimused kehtestab rahandusminister vastava määrusega.
- positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarve võib olla ülejäägiga, defitsiidis või tasakaalus. Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad - toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud
- positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarve võib olla ülejäägiga, defitsiidis või tasakaalus. Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad - toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud
7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Riigieelarve on oluline, kuna näitab, milleks riik raha kogub ja kulutab. Eelarve kaudu toimib kogu riigielu korraldamine. Parandab riigi ja rahva heaolu. Eelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel. Eelarvedefitsiiti kasutatakse, kui tulud on väiksemad kui kulud. Puudujääk kaetakse laenude või reservide arvelt. Või negatiivse lisaeelarvega. Kui tekib raha ülejääk tehakse positiivne lisaeelarve. Eelarve olulisemad kulud on sotsiaalhooldus, tervisehoid ja haridus. Olulisemad tuluallikad on sotsiaalmaks, käibemaks ja mittemaksulised tulud. Eelarvepoliitika: Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja milleks riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, millele kulutatakse. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKP-st)
Riigikogus arutatakse eelnõud kolmel lugemisel, riigikogul on õigus teha muudatusi, algatajal tuleb lisada ka rahalised arvestused, mis näitavad kulude katteks vajalikudtuluallikad. Riigikogu võtab eelarve vastu seadusena, see jõustub eelarveaasta algusest. Lisaeelarve on ettenähtud kulude tegemiseks, millega eelarve koostamisel ei arvestatud või mille tegemisest ei jätkunud määratud tuludest. Lisaeelarve kaetakse lisatulude arvelt, sel juhul on tegemist positiivse lisaeelarvega. Võib olla ka negatiivne lisaeelarve, s.t kulutused on vaja teha, kuid tulusid selleks pole. 9. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohaliku omavalitsuse poolt haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Riiklikeks maksudeks on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisimaks, raskeveokimaks, kohustuslik kogumispensioni maks. Kohalikeks maksudeks on
See tekib siis, kui kulud on liiga suured, või kui riigi tuludesse ei laeku raha. Näiteks kui maksumaksja jääb töötuks, siis ei saa ta ka makse maksa ja nii jääb tema arvelt maksuraha laekumata. 7. Miks ja millal võib kujuneda eelarve ülejääk? Kuidas selline olukord lahendatakse? Kui kulud vähenevad, või tulud suurenevad, näiteks siis, kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele, laekub rohkem ka maksuraha. Taoline olukord lahendatakse enamasti lisaeelarvega, mis on täpselt samasugune, nagu riigieelarvegi. Seal näidatakse samuti tulud ja kulud. 9. Kuidas saab riik riigieelarvesse tulu? Makse kehtestades. 11. Selgita: proportsionaalne ja progresseeruv maksumäär? Milline neist on kasutusel Eestis? Proportsionaalne maksumäär maksumäär, kus maksuprotsent on kõigil võrdne. Progresseeruv maksumäär maksumäär, kus maksuprotsent oleneb palga suurusest. Mida suurem on palk, seda suurem on maksumäär.
AK - 11 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 2005 2004. aasta oli riigile tugev rahandusaasta. Maksutulude laekumise rohkus viitas nii korrektsele maksumaksmisele kui ka maksuhalduri heale tööle. Eelarve tasakaalu välisabi laekumine ei mõjutanud - vähemlaekunud välisraha võrra tehti ka vähem kulutusi. Riigieelarve tulude kogumaht koos lisaeelarvega oli 48,469 miljardit krooni ning ilma toetusteta 43,114 miljardit. Arvestamata välisabi, laekus riigieelarvesse 43,3 miljardit krooni. Sealhulgas laekus aasta lõpuks maksutulusid 39,25 miljardit. Toetusi laekus kaheteistkümne kuuga 3,1 miljardit. Üheks eesmärgiks oli alandada maksukoormust ning seeläbi suurendada kodaniku õigust ise oma teenitud raha kasutada. Olemasolevaid maksumäärasid ei tõstetud. Erandiks olid vaid EL liitumistingimustest tulenevad muudatused peamiselt
Riigikogus läbib riigieelarve kolm põhjalikku arutelu ning vajadusel tehakse nende käigus riigieelarves parandusi ja muudatusi. Üldjuhul võtab Riigikogu riigieelarve vastu ja Vabariigi President kuulutab riigieelarve seaduse välja detsembrikuus ning riigieelarve jõustub järgmise eelarveaasta alguses ehk 1. jaanuaril. Riigieelarvet on võimalik eelarveaasta kestel Vabariigi Valitsuse ettepanekul muuta või täiendada (kulude kogumahu suurenemisel või vähenemisel) lisaeelarvega. Mida nimetatakse riigieelarves arvestuslikeks kuludeks? Riigieelarves planeeritud riigituludest arvestuslikke kulusid on kahte liiki kulud mis sõltuvad konkreetsete tulude laekumistest ning kulud mille suurus tuleneb erinevatest seadustest. Riigieelarves planeeritud arvestuslikke kulusid võib ületada st. kui tulusid, millega kulu tegemine on seotud laekub rohkem kui planeeritud või teiste seadustega sätestatud kulude osas toimub muudatusi planeerimise alustes (nt.
Tagasi astunud valitsus peab jätkama oma tegevust uue valitsuse ametisse astumiseni. Samas peab tagasi astunud valitsus Vabariigi valitsuse seaduse § 11 kohaselt vältimatu vajaduseta hoiduda põhimõtteliste või riigieelarve kulusid suurendavate otsuste tegemisest. Raske on aga ette kujutada, kuidas saab valitsus teha riigieelarve kulusid suurendavaid otsuseid, sest riigieelarve kulud määratakse kindlaks mitte valitsusepoolt, vaid Riigikogus vastu võetava igaaastase riigieelarve või lisaeelarvega. Ka ei saa nõuda, et tagasi astunud valitsus ei tohi esitada riigikogule riigieelarve eelnõud või eelmise aasta kulutustest suuremate kuludega riigieelarvet. Kui olla seisukohal, et tagasi astunud valitsus ei tohi esitada riigieelarve eelnõud, siis annaks see valitsusele võimaluse esile kutsuda Riigikogu ennetähtaegsed valimised. Vaevalt on sel viisil ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamise esilekutsumine kooskõlas Põhiseaduse mõttega. Valitsusel puudub ju õigus teha
annaabi.ee 
