universaalseteks ja partikulaarseteks allikateks e regionaalseteks. Esimesed on tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat osa rahvusvahelise õiguse subjektidest. Partikulaarsed allikad on aga rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku. Tähtsuse alusel võib rahvusvahelise õiguse allikaid liigitada põhiallikateks ja lisaallikateks. Põhiallikateks loetakse tavasid ja lepinguid. Lisaallikad on õiguse üldpõhimõtted, rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava on riikide kestev, ühetaoline, järjepidev ja üldine käitumine ning riikide veenvus, et nende poolt valitud käitumisviis on juriidiliselt kohustuslik ja õigustatud. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised lepingud Rahvusvaheline lepinguõigus kujunes välja tavaõigusena, mis tänaseks on kodifitseeritud
Õppesisu Rahvaste enesemääramisõigus, selle rakendamise näiteid ajaloost, Eesti riigi teke rahvaste enesemääramisõiguse alusel, õigusliku järjepidevuse printsiip, Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel, õigusriik. Rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, Euroopa Liit. 4. Rahvusvahelise õiguse allikad Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: tunneb allikate jagunemist. Õppesisu Formaalsed ja materiaalsed allikad, põhiallikad ja lisaallikad, rahvusvahelised tavad. 5. Inimõigused Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) omandab teadmisi inimõiguste olemusest ja eripärast ning ülevaate inimõigustealastest dokumentidest; 2) tunneb inimõiguste järgimist Eestis ja olukorda maailmas; 3) märkab ja analüüsib inimõiguste probleeme; 4) on salliv erinevate inimeste ja mõtteviiside suhtes. Õppesisu Inimõigused, põhiõigused, kodanikuõigused, inimõiguste subjekt, inimõiguste kaitse süsteem,
Kehtivusulatuse alused jagatakse rahv.-vah. õiguse allikad: üldised allikad tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat enamust rahvusvahelise õiguse subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte, partikulaarsed allikad rahv.-vah. lepingud ja rahv.-vah. organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtuse alusel jagunevad need: põhiallikad tavad ja lepingud, lisaallikad õiguse üldpõhimõtted (vahel peetakse ka põhiallikaks), rahv.-vah. organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteadlaste arvamus. Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava koosneb kahest elemendist: objektiivne element (usus) riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine subjektiivne ehk psüholoogiline element riikide veene, et nende poolt valitud käitmisviis on
sisaldavad riikide poolt vabatahklikult endale võetud õigusi ja kohustusi Rahvusvaheline tava e riikide poolt õigusnormina tunnustatud üldine praktika Õiguse üldpõhimõtted Sekundaarsed rahvusvahelise õiguse allikad – õiguse abiallikad: Kohtuotsused Erinevate rahvaste kõrge kvalifikatsiooniga õigusteadlaste arvamused On olemas ka lisaallikad, näiteks rahvusvaheliste organisatsioonide otsused (nt. ÜRO) 3) Rahvusvahelise õiguse subjektid. Rahvusvahelise õiguse subjektid on need, kes on seotud rahvusvahelise õigusega, rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste kandja. Rahvusvahelise õiguse subjektideks on: Riik Rahvusvahelised organisatsioonid – pikemaks ajaks kas riikide või riikide
üldised allikad – tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat enamust rahvusvahelise õiguse subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte, partikulaarsed allikad – rahv.-vah. lepingud ja rahv.-vah. organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtuse alusel jagunevad need: põhiallikad – tavad ja lepingud, lisaallikad – õiguse üldpõhimõtted (vahel peetakse ka põhiallikaks), rahv.-vah. organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteadlaste arvamus. § 2. Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava koosneb kahest elemendist: objektiivne element (usus) – riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine subjektiivne ehk psüholoogiline element – riikide veene, et nende poolt valitud käitmisviis on