Sest paljud viskavad autoga sõites suitsukonisid autoaknast välja, aga ei mõtle sellele, et selle tulemusena võib minne põlema mets, heinama või mis hullem- kellegi kodu. Viimastel aastatel on väga levinud kuuldus, et kuskil miskit põleb. Paraku puudutab see ka Eestit. Pea iga suvi põleb sadu tuhandeid hektareid metsi või heinamaad. Eriti levinud on kuuldused aga Austraalia ja Hispaania põlengutest. Selle aasta veebruari algul oli Austraalias Perthis suur metsatulekahju (LISA7), mis nõudis vähemalt 40 kodupidamist ning väga paljud inimesed on kodudest lahkunud. Tuletõrjujad üritasid piiri panna kahele erinevale põlengule. Üks tulekahju lähenes linnale ida ja teine põhjapoolt. Tule levikule andsid hoogu juurde tuuleiilid, mis olid puhanguti kuni 70 km/h. 10 Kasutatud allikad 1. http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/looduskatastroofid/44220 2. http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/orkaanid.htm 3. http://www.delfi
..................................................................................11 Lisa 4. Seotud osapooled....................................................................................................11 Lisa 5. Maksud .................................................................................................................. 11 Lisa 6. Varud...................................................................................................................... 11 Lisa7. Materiaalne põhivara...............................................................................................12 Lisa 8. Võlakohustused...................................................................................................... 12 Lisa 9. Müügitulu............................................................................................................... 12 MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRJAD....................................................................13
halva hinnangu osaliseks. 1820 aastal läks kunstnik Firenzesse, kus valmis "Louis XIII tõotus". See oli nii kompositsioonilt kui ka detailides sarnane Raffaeli piltidega. 4 aastat hiljem saatis ta ka selle Pariisi, kus teos sai sooja vastuvõtu. Järgnevad aastad olid Ingrese elus ehk parimad 1825 valiti ta Akadeemia liikmeks, 1827 aastal maalis ehk oma olulisema teose- "Homerose apoteoosi" (lisa6), 1832 aastal valmis tal üks olulisemaid portreesi- "Louis- Francois Bertin" (lisa7). Kuid 34 aastal tuli suur tagasilöök "Püha Symphorianuse martüüriumiga", mida hinnati barokseks. Ingres solvus ja saanud Roomas Prantsuse Akadeemia direktori koha, naases ta Itaaliasse. Seal ta maalis üsna vähe. Tagasi tuli ta Pariisi 1841 aastal kus teda võeti vastu suure austusega. 1842 aastal telliti temalt fresko. Ingres tegi fresko "Kuldne ajastu" mis ei meeldinud aga akadeemiale kuna seal olevat liiga palju akti. 1853 aastal valiti Ingres Akadeemia presindendiks
20 GOOTI ARHITEKTUUTIGA SEOTUD MÕISTED teravkaar--üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. roidvõlv--ühine termin kõigi võlvi tüüpide kohta, millel on võlviroideist skelett, mis kanab võlvisiile. Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd-- need ongi võlviroided. ristroidvõlv(Lisa7)--nelja kuni kuue osaline võlv, mille kandvaks raamistuseks on ristuvad võlviroided. Nende vahel pingul võlvisiilud. Kõige tavalisem roidvõlvi tüüp. roie--gooti võlvisüsteemis laotud kitsas latitaoline kaar, mis on võlvisiilude liitejoonel (servjoonte kohal) ja aitab võlvi kanda. tugisüsteem--gooti stiili välisarhitektuurile iseloomulik ehitusviis, mis põhineb astmetena ülespoole ahenevate tugipiilarite ja neist lähtuvate tugikaate süsteemil. Võimaldas rajada
Näen,et tirtsul on viiul kaasas. Ta võiks meile mõne lõbusa loo mängida ja meie tantsiksime TIGU: Tulgu mis tuleb. Mina ei võta kedagi jutule. KÄRNKONN: Kas pole hull? On siis minu maja igasuguste hulguste ja viiulikääksutajate kogunemispaik. Katsuke, et siit kaote, muidu teen teile ise jalad alla. (Jaaniussike haaras laterna. Temale järgnes põrnikas, siis sipelgas, siis rohutirts ja lõpuks tigu. See oli kurb rongkäik) PÕRNIKAS: Kas pole siin kuskil mõnd võõrastemaja ? LISA7 LEIA VIIS ERINEVUST ! LISA8 KONNAD Mänguväljaku keskele joonistatakse ring või asetatakse ringikuju- liselt nöör. Osa lapsi seisab ringi keskel (konnad tiigis), teised seisavad mänguväljaku ääres.Õpetaja loeb koos lastega: Armas väike konnake, hüppa tiigi kaldale! Ringi sees seisvad lapsed matkivad hüppavaid konni. Siis vahetatakse osad. KURG JA KONNAD Mänguväljaku serva on tehtud konnade kodu. Lapsed (konnad) on kodus. Õpetaja kutsub: Konnad, tulge hüppama
Samuti on kõik mänguvõtete kirjeldused vasaku ja parema käe jaoks tüüpilised paremakäelistele. (Wikipedia, Kitarr) 2.4 Mänguvõtted Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua astmetraatidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid nagu pöidla külge käiv metalltoru (slide) (vaata lisa7, lk 12) jne. Samuti võidakse erinevate helide tekitamiseks kitarri tempereerida asetades näiteks sõrmlaua ja/või keelte vahele erinevaid asju. Mängutehnilise abivahendina on kõige sagedamini kasutusel barreevõti (vaata Lisa 8, lk 12), millega mõnele astmele barre vajutades, transponeeritakse pilli häälestus mõne toonivõrra kõrgemaks. (Wikipedia, Kitarr) KOKKUVÕTE Kitarri juured ulatuvad kaugetesse aegadesse ja kohtadesse.Tänapäeva kitarri esiisaad on
2. päike paistis ja oli soe ilm. 3. Piia ja Tommi mängisid palli tiigi ääres. 3. järsku kukkus pall tiiki. 4. Piia kartis, et tiik on sügav ja ta ei tahtnud vette minna. 5. siis otsustas koer minna ja võtta palli ära. 6. Piia ei julgenud vaadata, sest kartis, et koer upub ära. 7. aga koer tuli koos palliga tagasi. 8. Piial oli hea meel, sest ta sai palli kätte ja ta kallistas koera kõigest väest. 9. ka koer oli väga rõõmus ja liputas saba. Lisa7. Ülesannete tulemused valdkondade kaupa. Tekstiloomeoskuse õpetamine 62 Eeltesti tulemuste võrdlus EK normidega või Liina Kase bakalaureusetööga (L. Kask, 2005) Hääldamine Laura Normgrupp ja foneemikuulmine Hääle omadused fonatsiooni kestvus 5 sekundit. hääle tugevuse muutmine: EK 7,83 sek
annaabi.ee 
