Euroopa Nõukogu direktiiv looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta – nn loodusdirektiiv – ja euroopa nõukogu direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta – nn linnudirektiiv Eestis looduskaitseseadus. 28. Rahvusvahelised konventsioonid liikide kaitseks – lk 221 29. Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliik – liik, mis annab tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. -tunnusliigid, katusliigid, lipuliigid, tugiliigid (lk 238-239) 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses – lk 255 Kas maksimaalset liigirikkust saab tagada pigem ühel suurel looduskaitsealal või pigem paljudel väiksematel, kuid kokku sama suure üldpindalaga kaitstavatel aladel. Looduskaitse mapp 2010 31. Vanimad looduskaitse alla olevad alad Eestis Vaika linnukaitseala, Järvselja looduskaitseala, Hiiumaal Tahkuna poolsaarel
muutuda Taastuvus e taastumisvõime–võime taastada pärast häiringut oma häiringueelne struktuur ja koosseis Taastumatuse murdepunkt – kriitiline piir, mille ületamisel süsteem ise enam ei säilu Suunisliigid–annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks Tunnusliigid-liigid, mille kohalolu või arvukuse muutus annab tunnistust mingist kvaliteedist Katusliigid- nende kaitseks vaja suuri alasid, mille kaudu kaitstakse ka paljusid teisi liike (suurkiskjad) • Lipuliigid – avalikkust köitvad, sümboolse tähendusega liigid (bambuskaru) • Tugiliigid– mõjutavad ökosüsteeme oma arvukusega võrreldes ebaproportsionaalselt suurel määral (suured herbivoorid, tippkiskjad, kobras) Taastamistööde protsess *Probleemi määratlemine ja projekti eesmärgi püstitamine, projekti juhtimisprintsiibid ning tulevane kasutuspoliitika arutada kohalike elanike ning huvigruppidega *Taustainformatsiooni kogumine – Varasemate analoogsete projektide uurimine
struktuur ja koosseis Taastumatuse murdepunkt – kriitiline piir, mille ületamisel süsteem ise enam ei säilu Suunisliigid (focal species) – annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks ● tunnusliigid (indicator species) liigid, mille kohalolu või arvukuse muutus annab tunnistust mingist kvaliteedist (samblad) ● katusliigid (umbrella species) nende kaitseks vaja suuri alasid, mille kaudu kaitstakse ka paljusid teisi liike (suurkiskjad) ● lipuliigid (flagship species) avalikkust köitvad, sümboolse tähendusega liigid (bambuskaru, lendorav) ● tugiliigid (keystone species) – mõjutavad ökosüsteeme oma arvukusega võrreldes ebaproportsionaalselt suurel määral (suured herbivoorid, tippkiskjad, kobras) Taastamistööde protsessProbleemi määratlemine ja projekti eesmärgi püstitamine, projekti juhtimisprintsiibid ning tulevane kasutuspoliitika arutada kohalike elanike ning huvigruppidega
olemasolu, puudumise või muutumisena ökosüsteemis. Tunnusliikide kohaolu ja arvukus näitab midagi koosluse või ökosüsteemi kvaliteeti ja liigilise koosseisu kohta Katuseliigid – liigid, mis vajavad elutegevuseks suurt piirkonda ning mille kaitsmiseks tuleb seetõttu kaitse alla võtta ka hulk teisi, sama elupaika asutavaid liike Lipuliigid – liigid, mis köidavad avalikkuse tähelepanu, on sümboolse tähendusega, eluliselt tähtsad ökoturismi arendamiseks ning tänuväärsed loodushariduses. Tugiliigid – liigid, mis mõjutavad ökosüsteeme om arvukusega võrreldes ebaproportsionaalselt suurel määral ning hoiavad sellega koosluse struktuuri. Nt suured herbivoorid, tippkiskjad, kobras 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses
39 - must-toonekurg ehk ,,toonela lind" oli vanasti palju tavalisem, valge-toonekurg elab siin alles 1841. aastast alates; - Siniraa kiire kadumine, pesitsusi peaaegu pole; - Tedred ja metsised olid 40 aastat tagasi jahilinnud, nüüd metsis väga ohustatud (kuivendamise, metsades karjatamise lõppemise, lageraiete, väikekiskjate arvukuse tõusu, kliimamuutuste kompleksefekt?) jne. Linnud kui looduskaitse ,,lipuliigid" tunduvad inimestele põnevamad kui taimed; lihtsamini määratavad kui enamus putukaliike; kergemini jälgitavad kui looduslikud imetajad Linnud kui keskkonnaprobleem? - Lennuväljadel konflikt linnuparvedega; - Rändel olevad haned ja lagled võivad põllu viljast tühjaks süüa - Istandustes seemneid vilju söövad/kahjustavad linnud (herned, marjad, kirsid, küpsed õunad jne); - Kalakasvandustes röövlindude peletamine;