Rahvusvaheliste mõõtmeteni on külm sõda tavaliselt paisunud niisugustes piirkondades, kus põrkub mitu tsivilisatsiooni ja rivaalitseb mitu vastandlikku, ülemvõimu taotlevat religiooni ja/või kultuuri, sõjajõudu omavaheliste vastuolude lahendamiseks aga ühelgi poolel ei piisa. Kõige tuntumad näited on olnud Ibeeria poolsaar hiliskeskajal Hispaania impeeriumi tekke eel ja Palestiina XX sajandil, enne Iisraeli riigi loomist. Külm sõda läks terminina laiemalt käibele Walter Lippmanni kommentaaridest New York Herald Tribune'is 1946. aastal ja neid koondava raamatu "Cold War" ilmumisega järgmisel aastal. Ametlikuks poliitikaks muutus see sama nime all USA-s aastast 1947 president Harry Trumani valitsemisajal ja kestis vahelduvate tõusude ja pingelõdvendustega president Ronald Reagani teise valitsemisajani. Ameerika Ühendriikide poolseks alusdokumendiks oli 18. augustil 1948 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) poolt vastu
Vorm – kuidas on esitatud ja korrastatud - Kui sisu vastab aktuaalsusele ja tõesusele siis kõneleme uudisest - Kui sisu vastab väärtusele, kõneleme arvamusest - Kui sisu kannab lõdvestust on meelelahutus Uudis Uudis pole see kui koer hammustab inimest vaid kui inimene hammustab koera (JohnB), uudsus Uudised on teatud uue, üksiksisiku või ühiskonna olelusvõitluses ette tuleva tõsisasja kohta. Uudise rajajaks walter lippmann (1889 - 1974) Lippmanni järgi on tegelikkus nii keerukas, et inimene ei suuda seda täielikult haarata. Seepärast antakse tegelikkus edasi põhiliselt stereotüüpide kaudu. “Public Opinion“ Uudised ei peegelda reaalsust, vaid on selektsiooniotsuste tulemus. Kurt Lewin: publik sööb seda mida ajakirjanik välja valib Gatekeeperi mõiste: osa uudiseid läheb prügikasti, see mida gatekeeper välja valib jõuab publikuni #communication research-ajakiri# Uudiskriteerimid:
Hearsti teda toetama. Ta teatas ajalehemagnaadile usalduslikult, et on nüüd igasuguste sidemete vastu Rahvasteliiduga, kuid see tähelepanu ei läinud päris nii nagu plaanitud, sest ajalehemagnaat kirjutas päris tulise artikli, kus soovitas Rooseveltil seda avalikult tunnistada, mitte tal kõrva sosistada. Sellest ei lasknud Roosevelt ennast aga häirida, sest oli käsile võtnud ka ,,New York Herald Tribune'i" publitsisti Walter Lippmanni, kes avaldas temast seeria artikleid, väljendades kodanlike liberaalide meeleolusid. 2. veebruaril New Yorkis esinesed vastas Roosevelt Hearstile, kus ta analüüsis kõiki Rahvasteliidu vaatepunkte, positsioonide muutmine põhjustas väikese tormi internatsionalistide ja enam mitte eriti arvukate Wilsoni austajate hulgas, kuid nad ei olnud ohtlikud. Tähtsam oli see, et selle teoga sai ta Heartsi enda poolele.
moodustati pärast II maailmasõda, sellist klauslit aga ei olnud. Võitjate poliitika Saksamaa suhtes pärast I ja II maailmasõda oli osalt sarnane, kuid mingites aspektides see ka erines. Erines see ilmselt sellepärast, et püüti vältida vigu, mis tehti Versaills' süsteemi käigus, mille tulemusena muutus Saksamaa ohtlikuks teistele riikidele. VI teema: Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külm sõda kui mõiste pärineb W. Lippmanni samanimelises raamatust 1947. Poliitiliselt algab see aeg Berliini blokaadiga 1948/1949 ja lõpeb CSCE otsusega kuulutada see lõppenuks 1990. Külma sõja osapooled on USA. Lääneriigid, NSV Liit, kommunismileer. Teise maailmasõja ajal olid USA ja NSV Liit liitlased, külma sõja alguseks juba vaenlased. Uurides kahe riigi- ja rahvusvahelisi suhteid II maailmasõjast külma sõja väljakujunemiseni (1950-ndad) proovin leida põhjusi, miks neist said vaenlased.
GEENIUSTE PARTNERLUS Marie ja Pierre Mariel oli alustuseks uus töö. Gabriel Lippmann, üks tema Sorbonne'I professoreid, oli korraldanud tema jaoks projekti. Marie ülesandeks sai terase magnetismi uurimine. Prantsusmaa Tööstuse Edendamise Ühing pakkus talle selleks tööks 600- frangist stipendiumi. Sellest piisas terve aasta söögiks ja tibatillukese korteri üürimiseks. Jäi vaid üksainus probleem: Lippmanni laboratoorium oli ülerahvastatud, Marie vajas aga rohkem ruumi. Ühel päeval helistas talle professor Jozef Kowalski ning soovitas tal kohtuda nõu saamiseks ühe oma sõbraga. Sõbra nimi oli Pierre Curie. Pierre oli 35- aastate ja töötas Pariisis Ecole de Physique et de Chimie's. Tema ostis Mariele väikese tööruumi. Pierre oli suurepärane teadlane. Ta oli leiutanud paljud kasulikke riistu ja oli asjatundja magnetismi alal
annaabi.ee 
