molekulideks, mida protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Lipoproteiinide süntees Triglütseriidid lõhustatakse hüdrolüüsi teel, mida viivad läbi lipaasid. Protsess on hormoonide kontrolli all: Lõhustumise algatab hormoon-tundlik lipaas Sünteesib lipoproteiine Triglütseriidid ja kolesterool on vees lahustumatud ained, seetõttu tuleb nad soolest ja maksast teistesse kudedesse transportimiseks "pakkida" veeslahustuvateks lipoproteiinideks. Nende peamiseks ülesandeks on transportida vees mittelahustuvaid rasvu ja kolesterooliühendeid soolestikust ja maksast neid vajavate rakkudeni aga samuti ka üleliigse kolesterooli transport maksa tagasi. Lipoproteiinide alatüübid: 1. Madala tihedusega lipoproteiin (LDL), mis on peamiseks kolesterooli kandjaks veres. LDL-kolesterool (tuntud ka "halva" kolesteroolina ), moodustab umbes 75% üldkolesteroolist ning on tähtsaim
soolad emulgeerivad lipiide. Peale selle on sapihapete olemasolu vajalik rasvhapete imendumisel metsellide moodustamiseks. Glütserool läheb verest osaliselt maksa, kus temast maks sünteesib glükoosi. Rasvhapped osalt sisenevad ka maksa, osa läheb aga kudedesse, kus nendest ja fosfolipiididest sünteesitakse uuesti triglütseriide. Maksa sisenenud rasvhapped moodustavad valguga kompleksühendid, mida kutsutakse väga madala tihedusega lipoproteiinideks ja need lähevad maksast uuesti verre ja neid võidakse ka suunata kudedesse. Lipiidide vajadus toiduga on 25-30% ööpäevasest kaloraazist. Lipiidide saamiseks on vajalik, et toidus oleks ka teatud hulk taimseid lipiide. Taimse päritoluga lipiidid sisaldavad asendamatuid rasvhappeid: alkolineleenhape ja kinoolhape. Seemnetes, pähklites, oliivõlis. Neid peaks saama päevas 10-15 grammi. Asendamatud rasvhappedsisaldavad fosfolipiide. Mineraalainete ja vee ainevahetus
väljavenitatult niitjateks (fibrillaarseteks). Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist (kvaternaarstruktuur). Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleproteiiniks. Viimased on näiteks päristuumsete organismide kõik kromosoomid. Lipiididega seostunud valke nimetatakse lipoproteiinideks. Need kuuluvad rakumembraani koostisse. Membraanis esineb valke, millega on liitunud oligosahhariidid. Selliseid ühendeid nimetatakse glükoproteiinideks. Inimese veres on mitmesuguse struktuuriga valke. Vereplasma valgud globuliinid on näiteks kerajad. Trombotsüütide valk fibrinogeen on aga niitja struktuuriga. Vere hüübimisel muutub see valk fibriiniks, mille poolt moodustatud võrgustik suleb haava.
vajalikud rasvhapete imendumisel mitsellide moodustamiseks. Milleks organism rasvahappeid ja glütserooli kasutab? –glütserool verest läheb maksa, kus temast maks sünteesib glükoosi. Rasvhapped osalt sisenevad ka maksa, osa läheb aga kudedesse, kus nendest ja fosfolipiididest sünteesitakse uuesti triglütseriid, mis on varurasvaks. Mis nendest rasvhapetest saab, mis maksa lähevad? Maksa sisenevad rasvhapped moodustavad valkudega ühendeid, mida kutsutakse väga madala tihedusega lipoproteiinideks (VLDL) ja need lähevad maksast uuesti verre. Neid võidakse ka suunata kudedesse, rasvkoesse. Lipiidide vajadus toiduga on u 25-30% ööpäevasest kaloraazist. 1g lipiide annab energiat 9kcal. Lipiidide saamisel on oluline ka, et toidus oleks teatud hulk taimseid lipiide. Taimseid peaks päevas 10-15 grammi saama(nt päevas 1 supilusikatäis taimset õli). 5. Mineraalainete ja vee ainevahetus. Organismi ööpäevane veebilanss.
Valgu kolmandat järku struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed, mis moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele. Neljandat järku struktuur ehk kvaternaarne struktuur kui omavahel ühinevad kaks või enamat polüpeptiidi. Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Nukleoproteiin valgu kompleks nukleiinhappega. Lipiididega seostunud valke nimetatakse lipoproteiinideks. Need kuuluvad rakumembraani koostisse. Membraanis esineb ka valke, millega on liitunud oligosahhariidid. Selliseid ühendeid nimetatakse glükoproteiiniks. Denaturatsioon kui valk kaotab esmalt kolmandat järku struktuuri ja seejärel teistjärku struktuuri. Denaturatsiooni pähjustavad: · kõrge temperatuur, · mehhaanilised tegurid (munavalge vahustamine), · happed (eriti kontsentreeritud), · raskmetallid (nt elavhõbe, plii),
Maksas deponeeritakse A, B12, D, E, K. D- vitamiini muutmine hormoonvormiks leiab aset maksas. 8. Ammoniaagi kahjutustamine. NH4 muudetakse: a) CO2 ühinemisel karbamiidiks ja viikase uriiniga välja, b) tehakse glutamiini, mis on lämmastiku depoo maksas ja ajus, c) NH4 seotakse -ketoglutaarhappega ja tekib glutamiinhape. 9. Rasvade metabolism. Maksas sünteesitakse kolesterooli ja fosfolipiide. Organismis ringlevad rasvhapped lähevad maksa, kus nad muudetakse triglütseriidideks ja need lipoproteiinideks, sel kujul saab neid vereringes transportida ja neid saab rasvkoerakkude membraanide juures uuesti rasvhapeteks muuta ja lipoproteiini lipaasi toimel rasvkoesse viia. Rasvhapetest saab maksas ka CoA-SH kaudu energiat toota. 8.4. Sapi koostis, ülesanded, teke ja väljutuse regulatsioon Maksas sünteesitakse primaarsed sapphapped: koolhape ja kenodesoksükoolhape. Peensooles sünteesitakse sekundaarsed sapphapped: desoksükool- ja litokoolhape
annaabi.ee 
