Maksa funktsioonid lipiidide ainevahetuses Uku Pilv TL 2012 Maks Peamised funktsioonid Sünteesib lipoproteiine Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide Maks muudab üleliigsed süsivesikud ja valgud rasvhapeteks ja triglütseriidideks (keharasvadeks), mis seejärel transporditakse ja ladustatakse rasvkoesse Sünteesib suuri koguseid kolesterooli ja fosfolipiide Toodab sappi, mis vähendab rasvhappeid Maks Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru, samuti on nad rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende
liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist.
liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist.
2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? - Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? - Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. - Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist.
lihtvalgud ehk proteiinid (koosnevad ainult aminohapete jääkidest) liitvalgud ehk proteiidid (sisaldavad peale aminohapete jääkide ka MITTEVALGULIST KOMPONENTI EHK PROSTEETILIST RÜHMA; kr.k. prostheto = lisa). ◦ Lihtvalke jaotatakse valgumolekuli kuju ehk konformatsiooni alusel omakorda fibrillaarsed ja globulaarsed. (nt. albumiin) ◦ Liitvalke eristatakse prosteetilise rühma loomuse järgi. (nt. Hemoglobiin - metalloproteiin) Liitvalke, näiteks lipoproteiine võib vaadelda nii valgu ja lipiidi kompleksidena kui ka lipiidi ja valgu kompleksidena, s.t. nad võivad ehituslikult kuuluda nii valkude kui lipiidide hulka. Sellepärast nimetatakse neid "segamakromolekulideks". VALKUDE KLASSIFIKATSIOON Globulaarsed valgud on kerajas-ellipsoidse kujuga. See on arvukaim valkude rühm, kuhu kuuluvad: kõik lihtensüümid; liitvalkude valguline osa; valgulised hormoonid jne. Globulaarsete valkude põhirühmad: Albumiinid
1. Struktuurne klassifikatsioon Eristab: lihtvalgud ehk proteiinid (koosnevad ainult aminohapete jääkidest) ja liitvalgud ehk proteiidid (sisaldavad peale aminohapete jääkide ka mittevalgulist komponenti ehk prosteetilist rühma; kr.k. prostheto = lisa). Lihtvalke jaotatakse valgumolekuli kuju ehk konformatsiooni alusel omakorda - fibrillaarsed ja globulaarsed. Liitvalke eristatakse prosteetilise rühma loomuse järgi. Liitvalke, näiteks lipoproteiine võib vaadelda nii valgu ja lipiidi kompleksidena kui ka lipiidi ja valgu kompleksidena, s.t. nad võivad ehituslikult kuuluda nii valkude kui lipiidide hulka. Sellepärast nimetatakse neid "segamakromolekulideks". VALGUD LIHTVALGUD LIITVALGUD FIBRILLAARSED GLOBULAARSED * fosfoproteiinid
(LOOH) (joonis, õpik II, lk 128, joonis 92). Esimesed kaks on vabad radikaalid. Nad atakeerivad naaber-PUFA-sid ja ahelreaktsioon hargneb. Lipiidide peroksüdatsiooni käigus tekkiv rasvhappe hüdroperoksiid (LOOH) on suhteliselt stabiilne. Ta võib ajutiselt ladestuda kui ka lipiidide peroksüdatsiooni lõppfaasis muutuda lõpp- produktiks. Lipiidide peroksüdatsiooni vaheühendite kestev liigsus kahjustab biomolekule, biomembraane ja vere lipoproteiine. Arahhidoonhape (eikosateraeenhape, AA) on polüküllastamata rasvhape, ta annab tsüklooksügenaaside (COX) toimel prostanoide ja lipoksügenaaside (LOX) toimel leukotrieene. Seega tekkib erineva eikostrieenhape baasil erinev bioaktiivsete eikosanoidide spekter. Inimorganismi fosfolipiidedes olev arahhidoonhape sünteesitakse toiduga saadud linoolhapest. Eikosanoidide (signaalmolekulid) biosünteesiks kasutatakse sisuliselt biomembranide fosfolipiidides olevat arahhidoonhapet
Kui kolesterooli leidub toidus tavalisest rohkem siis organismi oma kolesterooli produktsioon langeb, kolesterool koos sapiga maksast või vabaneb hävivatest epiteelirakkudest.. rasvlahustuvate vit-de deponeerimine, steroidhormoonide inaktiveerimine (steroidhor molekulide lagundamine). Vit A deponeeritud maksas suurel hulgal, vit D vähesel hulgal maksas, vit E maksas, vit K vähesel hulgal maksas. Vere lipoproteiinide koostis ja põhiklassid. Veres on lipiidid seotud lipoproteiinidega. Lipoproteiine liigitatakse nende tiheduse alusel- mida vähem rasva seda tihedam. Suure tihedusega lipoprt- lipiidide osakaal väike, valgu osakaal suur. Väikese tihedusega lipoprot- valguline osakaal väike, lipiidide osakaal suur. Muudes kudedes toimuvad lipiidide ainevahetusega seotud protsessid: Lipiidide ainevah on tihedalt seotud valkude ja SV ainevahetusega. Organismi sattunud liigsed SV ja valgud muudetakse rasvaks. Rasva kasut. energiaallikana pikaajalisel ja vähe intensiivsel kehalisel tööl..
Hormoonide transport veres: transportvalgud:*Transkortiin(seob kortisooli, kortikosterooni, progesterooni), *Suguhormoone siduv globuliin(testosterooni, östradiooli) *Plasma albumiinid (steroidhormoone), *Türoksiini siduv globuliin(türoksiini ja trijoodtüroniini) Lipiidide transport veres: *Rasvhapped, kolesterool, triglütseriidid, fosfolipiidid, *transporditakse valdavalt kompleksis albumiinidega, *Muud lipiidid mood mitmekesise koostisega komplekse valkudega lipoproteiine Mineraalainete transport veres:*Fe: seotud transferriini ja ferritiiniga, *Ca: plasmas vaid ca 0,08% organismis olevast Cast, *Mg: ekstratsellulaarses vedelikus ca 1% Mg koguhulgast organismis,*Cu: seotud tseruloplasmiini ja transferriiniga Puhverlahused -lahused, mis säilitavad oma pH stabiilsena vaatamata teatud koguse happe või aluse lisamisele, *Veri toimib puhverlahusena, *Vere puhversüsteemid muundavad tugevad happed ja alused nõrkadeks, vältides seega ulatuslikke vere pH nihkeid
annaabi.ee 
