Liitsuhkrud 1) tärklis - C6H10O5(üldvalem) leidub kartulites ja sibluates ning banaanis 2) tselluloos - C6H10O5 taimede ehitus materjal. Meile tuntud ka kui paberi tooraine. 3) klitiin - C6H10o5 putukate toesed ja seente rakukestad on sellest tehtud. Nagu eelpool mainitud siis inimene saab oma põhiosa energias just süsivesikutest ja kui täpsem olla siis 60% energiast tuleb just süsivesikutest. Ning need aitavad sportlasel rasketest treenigutest taastuda efektiivsemalt ja et lipiitide ainevahetus toimuks siis peab olema veres suhkur ja suhkrut saab organism süsivesikutest. Süsivesikuid leidub eelkõige magusates ainetes (küpsised, sokolaad ,mahl, oad, kartul, teraviljad, puuviljad, marjad) Toiduainetes süsivesiniku sisaldus 100g kohta: 1) Valge suhkur 100 2) Maisihelbed 84 3) Riis 75 4) Marmelaad 70 5) Saiakesed 55 Kuid kahjuks kipuvad kõik inimesed päevas sööma liiga palju süsivesikuid
Membraanide struktuuri lühiiseloomustus Rakumembraan koosneb lipiitidest, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne lõpposa. Tänu oma sellele ehitusele lipiidid sattudes vette muutuvad liposoomiks- lipiidide struktuur vees: lipiidid moodustava kaksikkihti, kusjuures iga kihi lipiitide (hüdrofiilsed) pead on pööratud vee poole ja (hüdrofoobsed) saabad on pööratud kihi sisse poole (üksteisele vastu), kus ei ole vett. Selline struktuur on väga stabiilne ja kord vesikekskkonnas tekkinud ei lagune enam. Membraanis olevad lipiidid võivad vahetada koha, pöörata enda ümber. Membraanise võivad siseneda ka teised molekulid, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Kui selline molekul siseneb, siis väheneb
* Ehitusplokk (tselluloos, kitiin) * Ehituslik (küüned, karvad) * Retsptoorne (signaalide vastuvõtt) * Kaitse (antikehad) * Toiteline * Energeetiline (oksüdatsioonil vabaned * Biosünteetiline (saab rasva) energia) LIPIITIDE Funktsioonid: VITAMIINIDE Funktsioonid : * Energiavaru (rasva kiht) * Ensüümide aktiveerimine * Struktuurne (biomembraanides) * Ainevahetuse mõjutamine * Siseorganite kaitse * Termoregulatsioon 7) Vesi moodustab põhiosa anorgaanilistes ainetes (70...90%). Vee suur soojusmahtuvus aitab säilitada organismis püsivat temperatuuri.Vesi on universaalne lahusti.Vesi Termoregulatsioon (higistamine ja transpiratsioon)
Tsütoplasma-poolvedel erinevaid aineid sisaldav raku sisekeskkond.Sisaldab:anorgaanilisi aineid(vesi ,sool) ja orgaanilisi aineid(aminohape,RNA).Ül:ainete trantsport,varuaineline ülesanne,seob rakku tervikuks,kaitsefunktsioon.Ühekordse membraaniga organellid-sile ja raku tsütoplasmavõrgustik(ER),Golgi kommpleks,lüsoom,valknool.Ühekordse membraaniga rakustruktuurid-sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik.Siledapinna ül:süsivesikute ja lipiitide süntees ja transport.Karedapinnalise ül.-valkude süntees ja transport.Golgi kompleks ül.:valkude lõplik töötlemine ja pakendamine,rakumembraani ja rakukesta moodustamine,lüsosoomide moodustamine.Lüsosoomid-ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed.sisaldavad:lahustava toimega entüüme ja lagundavat materjali.Ül:ainete või rakustruktuuride lagunemine.Valkuoodid:ühekordse membraaniga ümbritsetud rakumahutid,vakuoodid esinevad kõikides päristuumsetes rakudes
1. Bakterirakk 2.Loomarakk 3.Taimerakk Arvukalt vibureid, Tsütoplasma võrgustik, Tuum-ümbritseb kahekordne membraan. mis aitavad rakul liikuda. mitokonder, rakukest. Mitokonder- rakuhingamine Rakukest- rakumembraani Rakukest- koosneb tselluloosist. ümbritsev kaitsev rakuke. Tsütoplasma võrgustik- lipiitide ja valkude süntees Nukleiud ja kapsel. Vakuool – veemahutiks peamiselt taimerakkudes. Plastiid- taimeraku organell, milles toimub orgaanilise aine esmane süntees või varuainete moodustumine 9
kromosoomid, sünteesitakse seened tuumaplasma, rRNA karüoplasma Tsütoplasmavõrgust Silevõrgustik Kanalitesüsteem ( sile) , Toimub Kõikidel ik , kanalite süsteem, millel sahhariitide, karevõrgusti ribosoomid ( kare ) lipiitide k süntees ( sile), valkude süntees ( kare ) ainete transport Ribosoom Ilma membraanita, 2-st Valkude Kõikidel ebavõrdsest struktuurist süntees
elektroonikavahendites ning kosmoseaparaatides. Magneesium on tähtis biometall nii taim- kui ka loomorganismis. Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit. Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi ülekandes, valkude biosünteesis, vere hüübimises, ensüümide talitlustes, süsivesikute, valkude, lipiitide, nukleiinhapete ainevahetuses ja võtab osa paljudest teistest bioprotsessidest. Spordis on magneesiumil eriti tähtis roll lihaste seisundi reguleerimises ja lihaskrampide ärahoidmises. Magneesiumil on rahustav ja stressi maandav ning veresooni laiendav toime STRONTSIUM: Strontsiumiühendeid sisaldavad eriklaasid neelavad röntgenikiirgust. Selliseid eriklaase kasutatakse teleri kinoskoopide ja mitmete röntgeniseadmete kaitseekraanide valmistamiseks
sER, rER) 6)tsütoplasma jäik ja liikumatu vedelam ja liikuv 8. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus Rakumembraan koosneb lipiitidest, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne lõpposa. Tänu oma sellele ehitusele lipiidid sattudes vette muutuvad liposoomiks- lipiidide struktuur vees: lipiidid moodustava kaksikkihti, kusjuures iga kihi lipiitide (hüdrofiilsed) pead on pööratud vee poole ja (hüdrofoobsed) saabad on pööratud kihi sisse poole (üksteisele vastu), kus ei ole vett. Selline struktuur on väga stabiilne ja kord vesikekskkonnas tekkinud ei lagune enam. Membraanis olevad lipiidid võivad vahetada koha, pöörata enda ümber. Membraanise võivad siseneda ka teised molekulid, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Kui selline molekul siseneb, siis väheneb membraani
tsütopalsma- arenenud(nt võrgustik, organellid) .sER, rER) 6)tsütoplasma jäik ja vedelam ja liikumatu liikuv Raku- ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus. Rakumembraan koosneb lipiitidest, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne lõpposa. Tänu oma sellele ehitusele lipiidid sattudes vette muutuvad liposoomiks- lipiidide struktuur vees: lipiidid moodustava kaksikkihti, kusjuures iga kihi lipiitide (hüdrofiilsed) pead on pööratud vee poole ja (hüdrofoobsed) saabad on pööratud kihi sisse poole (üksteisele vastu), kus ei ole vett. Selline struktuur on väga stabiilne ja kord vesikekskkonnas tekkinud ei lagune enam. Membraanis olevad lipiidid võivad vahetada koha, pöörata enda ümber. Membraanise võivad siseneda ka teised molekulid, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Kui selline molekul siseneb, siis väheneb membraani dünaamilisus, aga just sellised molekulid
Magneesiumi ohutuks päevanormiks peetakse 600-700 mg. Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse. Samuti on magneesium koos kaltsiumiga munakoore koostiselement. Mida rohkem sisaldab munakoor magneesiumit, seda tugevam ta on. Lisaks osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi ülekandes, valkude biosünteesis, vere hüübimises, ensüümide talitlustes, süsivesikute, valkude, lipiitide, nukleiinhapete ainevahetuses ja võtab osa paljudest teistest bioprotsessidest. Spordis on magneesiumil eriti tähtis roll lihaste seisundi reguleerimises ja lihaskrampide ärahoidmises. Magneesiumil on rahustav ja stressi maandav ning veresooni laiendav toime. Magneesium reguleerib organismis kaltsiumitasakaalu ning avaldab mõju D-vitamiini, paljude hormoonide toimele ja kaltsiumi omastamisele. Normaalse ja tasakaalustatud toitumise tagajärjel magneesiumi puudust organismis tekkida ei saa
annaabi.ee 
