Mitmed aherainepuistangud on kujundatud suusamägedeks, Kukruse "mäele" on rajatud vaateplats. Mäeettevõtete tasutud keskkonnamaksud on võimaldanud "põlevkivivaldadel" renoveerida nii koolimaju kui ka mõisahooneid, parandade teid ja ehitada heitvee puhastusseadmeid, mis kõik on kasuks omavalitsuste infrastruktuuri arendamisel. Ka teadustööde tegemisel on õla alla pannud Eesti Põlevkivi - toetatud on vee-, metsa- ja põllumaa uuringuid ning linnuvaatlusi. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini Väike- Pungerja kandis. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist ning allmaakaevandamist. Pealmaakaevandamine
Maaturismi sektor Eestis Aastaid tagasi ei pööratud maaturismile suurt tähelepanu, kuid mida aeg edasi, seda suurem muutus on paremuse suunas toimunud. Maaturism kogub üha rohkem populaarsust külastajate hulgas, sest puhkamine maal, näiteks turismitalus, on muutunud trendiks. Üha rohkem väärtustatakse vaikust, soovitakse eemalduda linnamürast, tahetakse tutvuda looduses olevate vaatamisväärsustega, harrastada kunsti, minna piknikule vabas õhus, teha linnuvaatlusi jne (Lõhkivi, 2015) . Maaturism eristub teistest turismi vormidest oma ainulaadsuse ja ehedusega. Inimestel on võimalik ise korraldada enda tegevusi, näiteks sauna kütmine või matkaradade läbi käimine. Linnas elavale rutiiniga inimesele pakub looduslähedane elamus huvi ja vaheldust ning just seda maaturism pakubki. Maaturismi sektoril Eestis on nii nõrkusi kui tugevusi. Peamised nõrkused on hooajalisus kogu Eesti turismisektoris ja turistide kontsentreerumine suurte keskuste ümber
suurus selline, et ei kaasneks langatusi maapinnas, karjäärides istutatakse kaevandatud aladele uus mets, paljudesse küladesse on rajatud ühisveevarustus. Keskkonnaseire käigus kontrollitakse järjepidevalt heitvee koostist ja mõõdetakse põhjaveetaset. Mitmed aherainepuistangud on kujundatud suusamägedeks, Kukruse n-ö mäele on rajatud vaateplats. Ka teadustööde tegemisele on õlg alla pandud toetatud on vee-, metsaja põllumaauuringuid ning linnuvaatlusi. Karjäärist saab männik või veekogu Kui tehnilist korrastamist ehk maa ettevalmistamist taaskasutuseks teostavad karjäärid oma jõududega, siis bioloogilist korrastamist on näiteks Eesti Põlevkivi tellinud lepingulise töö korras. Et mäetööd toimuvad valdavalt soo-, raba- ja metsaaladel, korrastatakse tasandatud sisepuistangud valdavalt metsamaaks. Nii rajab tasandatud ja ettevalmistatud Narva karjääri sisepuistangutele metsakultuure
Tsiilis võib imetleda sajanditevanust sajanditevanust kultuuri, müütiline Lihavõtte Lihavõttesaar saar on üks maagilisemaid turismiobjekte turismiobjekte maailmas. Lähtudes oma riigi võimalus võimalustest test pakub Tsiili kultuuri- ja etnoturismi, ökoturismi, linnuvaatlusi, seiklusturismi, harrastuskalapüüki, suusatamist, veinituure, veinituure, lõbusõite. Turismi kõrgperiood kestab oktoobrist märtsini, mis on aasta soojemad kuud, kuid puhkamisvõimalusi püütakse pakkuda pakkuda aasta läbi. Tsiilit külastab 1,5 miljonit turisti aastas, aastas, tuues sisse 1,7 miljardit USA dollarit.
1.7. Elurikkuse portaal Eestis tehtud linnuvaatlused ning nutirakendusega „Minu loodusheli” salvestatud helivaatlused jõuavad nüüdsest ka maailma elurikkuse andmeportaali The Global Biodiversity Information Facility (GBIF – ingl. k). GBIF portaalis on Ida-Euroopast ja Baltimaadest pärit infot vähe, seega on Eestis kogutud andmed väga olulised selle lünga täitmiseks. Kuna meil on väga populaarne just ornitoloogia, siis on edaspidi GBIFi andmebaasis suur hulk linnuvaatlusi Eestist. Väärtuslikud on ka äpiga „Minu loodusheli” kogutud andmed, sest iga vaatlusega kaasneb helifail ja neid on võimalik hiljem üle kontrollida. Eesti edukaim linnuvaalteja sai kokku 281 eri liiki. GBIF on maailma elurikkuse andmeportaal, mida saavad kasutada kõik huvilised. (TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed, 2015) 1.8. Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on asutatud 5. mail 1921. aastal ja tegutsenud järjepidevalt tänaseni. Alates 2000
annaabi.ee 
