algul asehaldur ja kuberner ning 1673.a alates kindralkuberner. Eestimaa hertsogkonnas jäi kõrgeimaks kohtuinstantsiks kuberneri juures tegutsev maanõunike kolleegium ehk ülemkohus (Oberlandgericht). 12 liiget valiti kohalike aadlike hulgast. Ülemkohtu otsused võis edasi kaevata Svea õuekohtule ning seejärel kuningale. 1617.a allutati kõrgemale maakohtule meeskohtud. Harjumaal ja Läänemaal kummaski üks ning Järvamaal ja Virumaal tegutses üks meeskohus. Toompeal tegutse linnusekohus, mis koosnes kuninga poolt määratud ametnikest ja selle edasikaebamise instansiks oli Svea õuekohus. Linnusekohus tegeles riigiametnike, sõjaväelaste, riigimõisa rentnike ja talupoegade kriminaalasjadega. 1629.a mil Liivimaa läks Rootsi valdusesse moodustati seal 4 maakohut, neist Eestis tegutsesid Pärnu ja Tartu maakohtud. Korrakaitsekohustusi täitsid Eestimaal adrakohtunikud. Narva staatus olulise idakaubanduslinnana jäi püsma ka peale Rootsi võimu kehtestamist,
olid need esimese astme kohtud. Ülemkohtu moodustas Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium kuberneri eestistumisel. Õuekohtu koosseisu kuulusid kohtu president, viitsepresident, kuus aadlikust ja kuus mitteaadlikust kaasistujat. Vene võimu kehtestamisel loodi 1718 Baltikumi jaoks kõrgeima apellatsioonikohtuna Liivi- ja Eestimaa justiitskolleegium Peterburis. 1796. aastast alates allusid ülemkohtud senatile. Kõrvuti eelnimetatutega tegutses Rootsi ajal ka nn kuningakohus Tallinna linnusekohus. Juurdunud oli Rootsi õigus. Politseinikeks olid Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud, tavaliselt üks-kaks igas maakonnas. See toimis, kuna mõisnik täitis ühtlasi mõisapolitsei kohuseid. Aadlimatriklid: 1730 40 koostati rüütelkondade liikmete erilised nimekirjad e aadlimatriklid. Aadel jaotati Liivimaal vastavalt saabumisajale nelja rühma. Matrikkel valmis Liivimaal 1747. aastal. Kokku oli neis ligi 2000 inimest. Peale nende olid uusmõisnikud, keda
Otsuse väljakuulutamine, mille ümkohus tegi, oli kindralkub kompetentsis. Kindralkub oli kindralkub kantselei, kus oli ametis hulk huvitavaid tegelasi alates sekretärist, postmeetes kuni toomkoguduse pastoriteni ( rootsi, saksa ja eesti pihtkond), rida tõlke, kes naabermaade keeli oskasid( eriti vene tõlk, riias ka poola tõlk). Ka timukas oli kindralkub palgal, maapunnitajad ja revidendid. Vastavalt arengule eraldunud ka hulk institutsioone nt tln linnusekohus, mis hiljem muutus iseseisvaks tln linnusekohtuks. Esialgu siiski kindralkub Kindralkub kantselei tegeles kodanike suhtlemisega ( inim esit massiliselt palvekirju.) lahendused olid siiski aeglased tulema. Nende lahendamine oli nende põhitöö. Kuna kindralkub ise on hulk nõunikke, kes lid spetsialiseerunud ühele või teisele alale. Lahenduse pakkus välja lõpuks ikka kindralkub. Nõunikke olnud erinevatel aegadel erinev arv, kuid minimaalselt 14
igakülgse arengu eest. 2. Aadli omavalitsussüsteem muutusteta: säilis läbi kogu perioodi. 3. Kohtuvõim: · Jätkasid ülemmaakohus kuberneri juhtimisel(aadli võim) ja alamad meeskohtud(3tk, kohaliku aadli hulgast valitud kohtunikud) ja linnades jätkus raepõhine kõhtuvõim · Liskas kuningakohus ehk Tallinna linnusekohus: - -liikmed nimetas kuningas ja otsuseid võid edasi kaevata Svea õuekohtusse - -kroonu ametnikud, sõdurid, kroonumõisade rentnikud, kroonutalupojad ja Toompea linnud · Korrakaitse (politsei) ülesanded adrakohtunikel: igas linnuseläänis 1-2(vähe):
protsessiõigus, kohtukorraldus. Üks erandlik periood siia vahele jääb asehaldusaeg (1783-1796-97). Üks oluline erinevus varasema, 17. sajandiga, on see, et varem oli kohtusüsteem dualistlik (riiklik ja seisuslik kohtukorraldus). Nüüd, tänu kapitulatsioonidele, Balti erikorrale riik taandub ja jääb alles ainult seisuslik ehk aadlipmavalitsusele ning linnadele ja raadidele tuginev kohtukord. Rootsiaegsed riiklikud kohtuinstantsid lõpetavad oma tegevuse (Tallinnas Linnusekohus, samuti Riias). Liivimaal oli üldse riiklik kohtukorraldus domineeriv, see kontroll nüüd kaob, jääb aadli omavalitsuste kontrolli alla. Vene riik ei olnud võimeline kohapealselt kohtusüsteemi üle võtta, ei tuntud siinseid olusid ja ei olnud ressursse, et siin oma kohtusüsteemi luua. Domineerivalt on seisuslik kohtukorraldus aadli käes. Aadel mõistab seisus ka teiste seisuste üle (talupojad, vaimulikkond). Aadli omavalitsus seisnes selles, et kohtusüsteem oli nende käes
annaabi.ee 
