ühendite moodustumises.. Kolesterooliainevahetuse häiretena esinevad sagedamini ateroskleroos ja sapikivitõbi. Ateroskleroosi tekkes on oluline mitte niivõrd kolesteroolirikas toit, kuivõrd fosfatiidide (eriti letsitiini), essentsiaalsete rasvhapete ja B-grupi vitamiinide vähesus toidus. Toidurasvade bioloogiline väärtus sõltub veel nende omastatavusest. Paremini omastatakse need rasvad, mille sulamistemperatuur on madal, näiteks toiduõlid, piima-, käia- ja linnurasv. Sulatatud loomsetest rasvadest on kõige raskemini omastatav lambarasv. Rasvavabadast ei ole sellise "täpsusega nagu valkude puhul vaja normeerida, sest organism on võimeline rasvu ise sünteesima. Rasva optimaalseks vajaduseks täiskasvanule, kellel puudub kalduvus rasvumiseks, loetakse l ... 1,5 g kehamassi l kg kohta ehk 70... 105 g päevas. Kerge ja keskniise raskusega töö puhul moodustab see umbes 30 toiduratsiooni üldisest energiaväärtusest
-3-rasvhapped on keeruka koostisega polüküllastamata rasvhapped (-linoleenhape, mida rohkelt leidub lina- ja rapsiõlis). Rikastamiseks kasutatakse söödale lisatavaid lina-ja rapsiõli. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4...8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%). Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada. Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid. Linnuliha on kõrge valgusisaldusega (kana- ja kalkunibroilerite rinnalihastes kuni 22%). Linnumuna kui loote arenguks kõiki toitaineid sisaldav ja preservina käideldav toiduaine on kõrge dieetilise väärtusega. Lihalindude tapmine, linnuliha töötlemine ja toidumunade sorteerimine on kõrgtasemel mehhaniseeritud ja automatiseeritud.
4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4...8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%). Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada. Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid. Linnuliha on kõrge valgusisaldusega (kana- ja kalkunibroilerite rinnalihastes kuni 22%). Linnumuna kui loote arenguks kõiki toitaineid sisaldav ja preservina käideldav toiduaine on kõrge dieetilise väärtusega. Lihalindude tapmine, linnuliha töötlemine ja toidumunade sorteerimine on kõrgtasemel mehhaniseeritud ja automatiseeritud.
1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4…8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%). Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada. Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid. Linnumuna kui loote arenguks kõiki toitaineid sisaldav ja preservina käideldav toiduaine on kõrge dieetilise väärtusega. Lihalindude tapmine, linnuliha töötlemine ja toidumunade sorteerimine on kõrgtasemel mehhaniseeritud ja automatiseeritud. Kanakasvatussaadused Kanamuna Kanamuna ehitus
ühendite moodustumises.. Kolesterooliainevahetuse häiretena esinevad sagedamini ateroskleroos ja sapikivitõbi. Ateroskleroosi tekkes on oluline mitte niivõrd kolesteroolirikas toit, kuivõrd fosfatiidide (eriti letsitiini), essentsiaalsete rasvhapete ja B-grupi vitamiinide vähesus toidus. Toidurasvade bioloogiline väärtus sõltub veel nende omastatavusest. Paremini omastatakse need rasvad, mille sulamistemperatuur on madal, näiteks toiduõlid, piima-, käia- ja linnurasv. Sulatatud loomsetest rasvadest on kõige raskemini omastatav lambarasv. Rasvavabadast ei ole sellise "täpsusega nagu valkude puhul vaja normeerida, sest organism on võimeline rasvu ise sünteesima. Rasva optimaalseks vajaduseks täiskasvanule, kellel puudub kalduvus rasvumiseks, loetakse l ... 1,5 g kehamassi l kg kohta ehk 70... 105 g päevas. Kerge ja keskniise raskusega töö puhul moodustab see umbes 30 toiduratsiooni üldisest energiaväärtusest
toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8…2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4…8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%). Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada. Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid. Linnuliha on kõrge valgusisaldusega (kana- ja kalkunibroilerite rinnalihastes kuni 22%). Linnumuna kui loote arenguks kõiki toitaineid sisaldav ja preservina käideldav toiduaine on kõrge dieetilise väärtusega. Lihalindude tapmine, linnuliha töötlemine ja toidumunade sorteerimine on kõrgtasemel mehhaniseeritud ja automatiseeritud. Linnukasvatussaadusi tarbivad kõik inimesed, sõltumata eri
Liigid. Searasv sulamistemperatuur 36...42°, 40% küllastunud, 46% monoküllastumata, 10% polüküllastumata rasvhappeid, värvus valge, konsistents määrdetaoline. Veiserasv sulamistemperatuur 42...52°, 51% küllastunud rasvhappeid, 41% monoküllastumata ja 3% polüküllastumata rasvhappeid, värvus kahvatukollasest kollaseni, konsistents kõva ja rabe. Loomsete rasvade liikideks on veel lambarasv (kõva ja rabe), kondirasv (määrdetaoline), linnurasv ning mereloomade ja kalade rasvad. 10.3. Taimeõlid Taimeõlisid saadakse õlirikastest seemnetest (päevalill, sinep, raps), idudest (mais) ja viljadest (oliivid). Õli eraldatakse toorainest külm- või kuumpressimise teel. Esimesel meetodil saadud õli on heledam ja tal on toorainele iseloomulik maitse ja lõhn. Kuumpressimisel saadud õli on läbipaistvam, kuid värvuselt tumedam. Õli täielikumaks eraldamiseks toorainest kasutatakse veel ekstraheerimist (õli eraldamist lahustite abil).